Muutub investeerimisfondide ja kogumispensionide seadus

Investeerimisfondide seaduse järgi kaoksid 1. jaanuarist 2014. aastal kohustuslikud valitsemistasu piirmäärad (1,2% konservatiivsetel fondidel ja 2% ülejäänud fondidel). Eelnõuga pikendatakse kehtivate valitsemistasude piirmäärade kehtivust viie aasta võrra – kuni 2018. aasta lõpuni.

Eelnõuga muudetakse ka kohustusliku pensionifondi osakute pärimise korda ja antakse võimalus osakute tagasivõtmiseks füüsilise isiku pärandvara pankroti korral.

Pensionifondide eesmärgist tulenevalt ei saa nende osakute omanikuks olla juriidilised isikud (va fondivalitseja seaduses sätestatud juhtudel). Samuti ei saa juriidilised isikud pärida kohustusliku pensionifondi osakuid. Et pärijate paljususe puhul läheb aga pärandvara pärijate vahel jaotamisele, tekib praktikas olukord, kus teatud juhtudel saavad ka juriidilised isikud pärijatena osa kohustuslike pensionifondide osakute väärtusest. Eelnõuga kaotatakse juriidiliste isikute erinev kohtlemine, andes neile õiguse pärida kohustusliku pensionifondi osakuid – nad saavad esitada avalduse päritud osakute tagasivõtmiseks. Põhimõtet, et juriidiline isik ei saa olla pensionifondi osakuomanik, ei muudeta.

Eelnõu kohaselt antakse pankrotihaldurile õigus nõuda kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist osakuomaniku pärandvara pankroti korral. Kehtiva seaduse järgi ei ole kohustusliku pensionifondi osakutele sissenõude pööramine lubatud. Seega ei saa hetkel võlausaldaja oma nõudeid II samba osakute arvelt rahuldada ja pärija saab lasta need osakud oma pensionikontole kanda või lasta osakud tagasi võtta.

Lisaks muudetakse kogumispensionide seaduses viiteid Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja pangakontole üldisemaks, jättes nimetamata konkreetse panga, kus arveldusi tehakse. See on tingitud sellest, et alates 1. veebruarist 2014. aastal lõpetab töö Eesti Panga jaemaksete arveldussüsteem ESTA, misjärel hakkavad pangad arveldama läbi teiste jaemaksete arveldussüsteemide.

Seadus jõustub 1. jaanuaril 2014. aastal.