Valitsus kinnitas ELi rahade kasutamise põhimõtted

Valitsussektori reservid vähenevad seoses riigieelarve puudujäägi finantseerimisega ning finantseerimistehingutega 2015. aastal 6,1 protsenti SKPst. Seejärel reservide tase taas kasvab, ulatudes 2017. aasta lõpus 6,8 protsendini SKPst.

Kui eelmisel aastal tõusis valitsussektori võlakoormus EFSFi garantiide ja Euroopa Investeerimispangast võetud laenu mõjul 10,1 protsendini SKPst, siis alates järgmisest aastast võlakoormus väheneb ning ulatub 2017. aastal 8,3% SKPst. Euroopa Liidu riikide võrdluses püsib Eesti võlakoormus madalaimana.

Maksupoliitika hoiab valitsus stabiilse, lihtsa ja läbipaistva. 2013. aasta maksukoormuseks kujuneb 32,9 protsenti SKPst ning alaneb 2017. aastaks 31,4 protsendile SKPst. Maksukoormust vähendava mõjuga on sel aastal töötuskindlustusmakse langetamine, maksukoormust kergitavad alkoholi- ja tubakaaktsiisi tõusud. Perioodil 2014–2017 vähendavad maksukoormust kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile ja tulumaksu määra langetamine 20 protsendile alates 2015. aastast.

Valitsus kiitis heaks ka Euroopa Liidu 2014–2020 struktuurivahendite ettepanekud ja rahastamiskava. ELi vahendeid planeerib valitsus viie üleriigilise eesmärgi rahastamisel 3,18 miljardit eurot. Need eesmärgid on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav haridus; kõrge tööhõive ja kvaliteetne tööelu; teadmistemahukas ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline majandus; puhas ja mitmekesine looduskeskkond; elanike vajadusi rahuldavad ja ettevõtlust toetavad kestlikud ühendused ja liikumisvõimalused.

Lisaks rahastatakse riigi haldusvõimekuse tõstmist.

Konkurentsivõimelise majanduskeskkonna arendamisele on kavas suunata 755 miljonit, haridussüsteemi uuendamisele 438 miljonit, tööturu arendamisele ja sotsiaalse turvalisuse tõstmisele 553 miljonit, transpordi arendamisele 600 miljonit eurot, puhast ja mitmekesist looduskeskkonda 666 miljonit haldusvõimekuse suurendamiseks 173 miljonit eurot.