Ebatavaliselt külm kevad toob ilmselt kaasa suuremad küttearved ning seetõttu kulutatakse vähem poodides, kuid pikemas perspektiivis peaks Eesti tarbija olema küllaltki heas seisus, et sisekaubanduse kasv püsiks mõne protsendilisena.
Veebruaris jaekaubanduse kasv aeglustus peamiselt toidukaupade müügi languse tõttu. Suuresti toidukaupadest ja päeva võrra lühemast perioodist mõjutatuna jäi ka jaekaupmeeste müügitulu veebruaris esimest korda viimase kolme aasta jooksul mullusest väiksemaks. Tööstuskaupade müük püsis samas tugevana ning järgmistel kuudel peaks jaekaubanduses senine paari protsendiline kasv jätkuma.
2013. aasta veebruaris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 318 miljoni euroni, suurenedes aastaga 2%. Võrreldes eelmise kuuga kahanes müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel samuti 2%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 381 miljonit eurot, langedes aastaga 1,6%.
Mõningast sisekaubanduse kasvutempo aeglustumist oli oodata juba jaanuaris, kuid tugevamalt jõudis see kohale alles veebruaris. Ühest küljest tarbijad ilmselt piirasid oma kulutusi kõrgema elektrihinna ning kommunaalkulude kartuses, kuid teisalt oli ka aastatagune võrdlusbaas väga kõrge, millest oli keeruline kiirelt edasi kasvada. Euroopas on jaekaubandus liikunud erisuunaliselt, näiteks Poolas ja Rootsis on kasv kiirenenud, kuid Soomes on toimunud tugev aeglustumine. Arengud Põhjanaabri juures võivad lähitulevikus hakata mõnevõrra tugevamalt mõjutama ka Eestit, kuna sealt tulenev turistide voog annab oma osa sisekaubandusest ning eriti just toiduainete ja jookide segmendis, mis veebruaris kõige kiiremini kukkus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele