2. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Veebruaris jaekaubanduse kasv aeglustus peamiselt toidukaupade müügi languse tõttu. Suuresti toidukaupadest ja päeva võrra lühemast perioodist mõjutatuna jäi ka jaekaupmeeste müügitulu veebruaris esimest korda viimase kolme aasta jooksul mullusest väiksemaks. Tööstuskaupade müük püsis samas tugevana ning järgmistel kuudel peaks jaekaubanduses senine paari protsendiline kasv jätkuma.

2013. aasta veebruaris ulatus jaemüük Statistikaameti andmetel 318 miljoni euroni, suurenedes aastaga 2%. Võrreldes eelmise kuuga kahanes müük sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel samuti 2%. Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli 381 miljonit eurot, langedes aastaga 1,6%.

Mõningast sisekaubanduse kasvutempo aeglustumist oli oodata juba jaanuaris, kuid tugevamalt jõudis see kohale alles veebruaris. Ühest küljest tarbijad ilmselt piirasid oma kulutusi kõrgema elektrihinna ning kommunaalkulude kartuses, kuid teisalt oli ka aastatagune võrdlusbaas väga kõrge, millest oli keeruline kiirelt edasi kasvada. Euroopas on jaekaubandus liikunud erisuunaliselt, näiteks Poolas ja Rootsis on kasv kiirenenud, kuid Soomes on toimunud tugev aeglustumine. Arengud Põhjanaabri juures võivad lähitulevikus hakata mõnevõrra tugevamalt mõjutama ka Eestit, kuna sealt tulenev turistide voog annab oma osa sisekaubandusest ning eriti just toiduainete ja jookide segmendis, mis veebruaris kõige kiiremini kukkus.

Tarbijate ettevaatlikkust näitab ka finantssektori statistika, mille põhjal on aastaga kodumajapidamistele antud laenude arv kahanenud enam kui 200 tuhande võrra ja laenujääk ligi 2%. Laenude arvu vähenemine on tulnud peamiselt tarbimislaenudest, mille jääk on samas püsinud küllaltki stabiilsena. Seega keskmine tarbimislaenu summa on aastaga oluliselt suurenenud, mistõttu võib eeldada, et kui varem kasutati tarbimislaenu vahel ka toidupoes, siis nüüd võetakse seda pigem suuremate tööstustoodete soetamiseks.

Suurematest kaubagruppidest vähenes toidukaupade müük aastaga 2% ning tööstuskaupade müük suurenes 8%. Sealhulgas kiirenes oluliselt mahtude kasv posti- ja internetimüügis, näidates 8 protsendilist kasvu. Märtsis võib tööstuskaupade kasvukiirus mõnevõrra alaneda, sest talvekaubad on tarbijatel juba soetatud ning kevade lähenemise märke ei ole veel näha, seetõttu võib tavapärane tarbimistsükkel nihkes olla.

Sarnaselt üldisele jaekaubandusele aeglustus ka sõidukikaubanduse kasv oluliselt, mida mõjutas enam aastatagune kõrge võrdlusbaas, mistõttu aastane kasv ulatus veebruaris vaid 7%ni. Sealjuures sõidukite hooldus langes ligi veerandi võrra. Samuti pidurdus veebruaris mootorikütuse müügimahtude kasv, müügimahud kasvasid aastaga 2%. Tulenevalt kütuse hinna langusest vähenes antud segmendi ettevõtete müügitulu aastaga ligi ühe protsendi võrra.

Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt koostatav kaubandusbaromeeter jäi märtsis oluliselt madalamaks võrreldes aastatagusega. Nõrgaks hindasid kaupmehed müügimahtusid viimasel kolmel kuul, kuid tuleviku suhtes oldi pea sama optimistlikud kui mullu. Samas oli tarbijate kindlustunne märtsis aastatagusega võrreldes oluliselt kõrgem, kuid veebruariga võrreldes ei muutunud. Aastaga on oluliselt paranenud tarbijate hinnangud nii enda kui riigi majanduslikule olukorrale.

Autor: Karel Lember, Juuli Laanemets