• 27.03.13, 10:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Maksuameti pöörane plaan

Maksuamet pakub käibemaksupettustega võitlemiseks välja kaks radikaalset ideed, mis pööraks maksukogumise peapeale.
Maksuameti ettepanek on, et käibemaks hakkab tulevikus enne ettevõtjani jõudmist liikuma läbi maksuhalduri konto ja amet pääseb ligi ettevõtjate kõigi tehingute infole.
Esiteks käib amet välja, et kõigi tehingute käibemaks hakkab automaatselt laekuma maksuhalduri kontrolli all olevale kontole. Seega ostjalt laekuv käibemaks liigub automaatselt maksuhalduri kontole, kust maksuhaldur vabastab raha müüjale pärast seda, kui on veendunud, et müüjal on selleks õigus.
Teise ettepaneku järgi hakkavad ettevõtjad maksuametiga jagama infot kõigi oma tehingupartnerite ja tehingute käibe kohta. See tähendab, et ettevõtete raamatupidamissüsteemid ja e-maksuameti suhtlus automatiseeritakse nii, et on võimalik kokku viia kõik tehingupartnerid ja nende tehingute kogusumma.
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on nn käibemaksukonto idee toores ja sellist muudatust plaanis pole, kuid kõigist oma tehingupartneritest teavitamise kohustus terendab ettevõtjaile hoopis tõenäolisemalt. "Tehingupartneritest  teavitamine soodustaks e-arvete levikut ja säästaks ka ettevõtja kulusid, maksuhalduril kuluks kontrolliks vähem aega ja maksu tagastamist saaks automatiseerida," sõnas Ligi. Juulis valmib audit, mis näitab sellise muudatusega ettevõtjatele lisanduvat halduskoormust ja  võimalikku maksutulu.
Maksuameti hinnangul tooks nende kahe ettepaneku elluviimine igal aastal riigikassase suurusjärgus 110-155 miljonit eurot lisaraha. "Peame arvestama, et ainult praeguste kontrollimeetmete mahu suurendamisega käibemaksupettuste probleemi ei lahenda," sõnas maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe.
Maksuspetsialistid on maksuameti jõuliste ideede suhtes väga kriitilised. Loe täpsemalt kolmapäevasest Äripäevast.
Mida arvab Jüri Käo maksuameti plaanist saab lugeda SIIT.
Autor: Piret Reiljan, Juuli Laanemets

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele