Juuli Laanemets • 17. jaanuar 2013
Jaga lugu:

Swedbank: Eestis kasvab majandus eelmise aasta tempos – 3,1%

Eesti majanduskasv aeglustus 2012. aastal võrreldes eelneva aastaga märkimisväärselt, langedes 8.3%lt 3%ni, kuid olles seejuures siiski euroala kiireim. Aeglustumise põhjused olid tugev baasiefekt ning välisnõudluse järk-järguline halvenemine.

Majanduskasvu langust mõjutas aasta teisel poolel see, et jõudis maailma majandustsükli nõrgenemine ka Eesti peamiste kaubapartneriteni Põhjalas – Soome, Rootsi ja Saksamaa majandused pöördusid aasta lõpus langusesse.

Swedbanki Balti Investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhataja Kristjan Tamla sõnul panustas möödunud aastal majanduskasvu kõige enam investeerimisaktiivsus. „Olulise osa sellest moodustasid avaliku sektori investeeringud infrastruktuuri rajatistesse ning CO2 müügitulust tehtud ehitustööd. Ettevõtete investeeringute kasv jäi aga tagasihoidlikuks,“  märkis Tamla.

Tamla sõnul püsib nõrk välisnõudlus ka 2013. aasta esimesel poolel. „Ekspordi kasv ja ettevõtete investeerimisaktiivsus jäävad tagasihoidlikuks. Lisaks kujunevad avaliku sektori investeeringud väiksemaks kui 2012 aastal. Seetõttu oleme alandanud 2013. aasta majanduskasvu prognoosi 3,7%-lt 3,1%-ni. Aasta teisel poolel ootame välisnõudluse kerget elavnemist, millega peaks kaasnema ka Eesti majanduskasvu taaskiirenemine. Järgmisel aastal kasvab Eesti majandus 4,5%,“ prognoosis Tamla.

Väliskeskkonna nõrgenemisest tulenevalt oli 2012. aasta lõpus märgata tööjõu nõudluse kasvu pidurdumist – tööhõive kasv peatus. „Meie ootuste kohaselt kasvab käesoleval aastal hõive marginaalselt. Kuna kvalifitseeritud tööjõu puudus muutub üha suuremaks probleemiks, võib sellega teatud sektorites kaasneda palgasurve tugevnemine ning seda eriti 2014. aastal, mil majandus peaks taas elavnema,“ sõnas ta.

Maailmaturu kasvavate toidu- ja naftahindade tõttu kallinesid tarbijahinnad Eestis 2012. aastal 3,9%. „Sisemajandusest mõjutatud inflatsioon jäi aga suhteliselt tagasihoidlikuks. Tänavusel aastal olukord pöördub – inflatsioonisurvete peamiseks tekitajaks saavad kodumaised tegurid. Elektrituru avanemine tõstab majapidamiste ja väiksemate ettevõtete elektriarveid ning aktsiisitõus alkoholi- ja tubakahindu,“ lisas Tamla.

Koos toorainehindade kasvu peatumisega maailmaturul, peaks inflatsioonisurve vähenema 2013 aasta teisel poolel ning tarbijahinnad kasvavad aasta keskmisena 3,2%. Järgmisel aastal aeglustub hinnakasv 2,7%ni. Palgatöötajatele kompenseerib mõnevõrra hinnatõusu käesolevast aastast alanenud töötuskindlustusmakse määr.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee