Kaheksa kuu tulelemusena riigieelarvesse laekunud 66,6 % plaanitust

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga laekus tulusid eelarvesse 152,1 miljonit eurot ehk 16,3 protsenti rohkem. Eelmise aastaga võrreldes on kaheksa kuuga toetusi koos heitmekvootidega laekunud 171,2 miljonit eurot vähem, samas on maksutulusid laekunud 324,8 miljoni eurot rohkem, sealhulgas sotsiaalmaksu 90,2 miljonit eurot ja käibemaksu 133,8 miljonit eurot enam.

Kulusid tehti kaheksa kuuga 4,09 miljardi euro ulatuses ehk 60,5 protsenti plaanitust, sealjuures oli eelmise aasta võrreldava perioodi kulude maht 3,98 miljardit eurot.  Augustis tehti väljamakseid 537,5 miljonit eurot, mis on 7,9 protsenti kogu aastaks plaanitud kuludest. Suurimate kuludena maksti  kaheksa kuu jooksul peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,76 miljardit eurot, mida on 6,8 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Sotsiaaltoetuste kasv on eelkõige seotud pensionikulude tõusuga.

Investeeringuteks suunati augusti lõpuks 644,3 miljonit eurot ehk 14,5 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Investeerimine on eelkõige tänu aktiivsemale välistoetuste kasutamisele suvekuudel hoogustunud – nii investeeriti juulis 106,2 ja augustis juba 159,1 miljonit eurot.

Riigi tegevuskuludeks kasutati kaheksa kuuga 682,4 miljonit eurot ehk 61,5 protsenti aastaks plaanitust. Augustis kasutati sellest 85,4 miljonit eurot ehk 7,7 protsenti aastasest eelarvest. Selle aasta kaheksa kuu tegevuskulude maht on eelmise aastaga võrreldes kasvanud 6,2 protsenti. Peamiseks põhjuseks on siin SKPga seotud kaitsekulude tõus. Personalikulude väljamakseid tehti  kaheksa kuuga 387,1 miljonit eurot ja majandamiskulusid 295,3 miljonit eurot.

Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti kaheksa kuuga välja 47,1 protsenti aastaks plaanitust ehk 472,1 miljonit eurot. See on 60,6 miljonit eurot rohkem kui möödunud aasta sama ajaga. Struktuurivahendid moodustasid sellest 342,6 miljonit eurot, mida on 62,6 miljonit eurot rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. 

Likviidseid finantsvarasid ehk deposiite ja võlakirju oli riigikassas augusti lõpu seisuga 1,64 miljardit eurot. Augustiga vähenes likviidsete varade maht 83,8 miljonit eurot, võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga on riigikassas finantsvarasid aga 669,1 miljonit eurot enam. Kasvu taga on Haigekassa ja Töötukassa reservide konsolideerimine kassareservi ning ka juulis võetud Euroopa Investeerimispanga laen summas 385 miljonit eurot. Samal ajal kahandas juulis reserve Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 150 miljoni euro võrra.

Juulis sai jätku juba mais alanud valitsussektori eelarvepositsiooni paranemine. Juuliga paranes positsioon 37,7 miljoni euro võrra, mille tulemusena saavutati kuu lõpuks eelarve ülejääk 8,6 miljonit eurot (0,1 protsenti prognoositavast SKPst). Aasta varem samal ajal oli eelarve ülejäägis 200 miljoni euroga. Erinevus kahe aasta vahel tuleneb peamiselt heitmekvootide väiksemast müügitulust kui ka nendest tuludest tehtavate investeeringute kasvust sellel aastal.