Autor: Juuli Laanemets • 21. august 2012

Töötaja haigestumisel summeritud tööaja arvutamine

Lugeja küsimusele vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski.

Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Leonid Siniavski:

Vastas

Tööandja selline nõudmine on ebaseaduslik. Kui töötaja puudub summeeritavas perioodis (näites juulis) haiguse tõttu kaks nädalat (haiguslehel 14 kalendripäeva), siis võetakse töötaja summeeritava tööaja perioodi kalendrijärgsetest töötundidest ehk nn normtundidest (juulis oli neid 176) maha töötaja haiguslehe aja sisse jäävate graafikujärgsete tööpäevade töötunnid (Teie näites 7 tööpäeva X 12 tundi = 84 töötundi). Seega oleks pidanud juulikuu kohustuslike töötundide arv Teie puhul olema 92 (176-84=92).

Juhul kui Teil töögraafikut (ajakava) haiguse perioodiks ei oleks olnud, siis oleks tööandja pidanud Teie juulikuu töötundide arvutamisel lähtuma tavalistest kalendrijärgsetest tööpäevadest, ehk siis lahutama kuu kalendrijärgsetest töötundidest (176) ehk nn normtundidest haiguslehe aja (9.-22.07.) sisse jäävad tavalised kalendrijärgsed töötunnid (10 tööpäeva X 8 tundi=80 töötundi), saades Teie kohustuslike töötundide arvuks juulikuus 96 (176-80).

Igal juhul ei oleks tööandja saanud Teilt nõuda enam mingite töötundide järgi tegemist, sest töö üle kokkulepitud tööaja (ülalpool arvutatud kuu töötundide) oleks Teie jaoks olnud ületunnitöö, milline aga töölepingu seaduse (TLS) § 44 kohaselt eeldab eelnevat poolte kokkulepet.

Jaga lugu
Raamatupidaja.ee toetajad:
Marianne LõhmusRaamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700