Vastus: Tulumaksuseaduse loogika kohaselt (vt TuMS § 50 lg 2) on omakapitalist tehtavad väljamaksed tulumaksuvabad summani, mille ulatuses on tehtud omakapitali sissemakseid. Omakapitali sissemaksete (näiteks osakapitali suurendamine) tegemise kord on reguleeritud seaduse või põhikirjaga.
Kui omakapitali koosseisus on kunagi kajastatud osaniku laenu (real „kahjumi katmine“ osaniku antud laenuga) seda põhikirjas täpsemalt reguleerimata, siis eksisteerib risk, et seda summat ei saa hiljem laenuandjale maksuvabalt tagastada, kuna maksuhaldur ei pruugi seda aktsepteerida omakapitali tehtud sissemaksena. Teisisõnu, sellise laenu arvel moodustatud omakapitali rea võib probleemitult tasaarvestada kahjumiga, kuid kasumisse jõudmisel tehtavad väljamaksed võivad kuuluda maksustamisele (või vähemalt võib maksuhaldur püüda väljamakseid lugeda maksustatavaks).Kindlam oleks teha põhikirja muudatus ning reguleerida seal osanike laenude arvelt täiendava reservi moodustamine, kasutamine ja lõpetamine. Seejärel kajastada omaniku laen sellise põhikirjas reguleeritud reservina ning kunagi kasumisse jõudes tagastada omanikule reserviks ümberkujundatud laen. Kui need asjaolud on korrektselt reguleeritud, ei saa keegi väita, et tegemist võis olla laenust loobumisega omaniku poolt (millega äriühing sai nö tulu). Sellisel juhul on tegemist põhikirjas reguleeritud korras omakapitali tehtud sissemaksega, mille hilisem omanikule tagastamine on võimalik maksuvabalt.Põhikiri muu reservi kohta peab sisaldama minimaalselt järgmist: 1) reservi moodustamise kord (kas rahalised või mitterahalised sissemaksed jne), 2) kasutamine (ei tagastata omanikele enne teisi kreeditore; ei arvestata omaniku kasuks intresse jne) ning 3) lõpetamine (võib tagastada omanikule, kui ühingu netovara jääb tagastamise järgselt positiivseks jne).
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele BDO Eesti AS.