Juristide Liit: suurim õiguslik ämber oli riigilõivu tõstmine

Tasub teada

Detsembri alguses valitakse esimest korda Eesti parim ja halvim seadus.

Konkursi eesmärk on suurendada avalikkuse teadlikkust hea õigusloome vajalikkusest, aidata kaasa hea õigusloome tava järgimisele ja tunnustada nii parimaid kui halvimaid õigusemeistreid.

Ettevõtmise taga seisab teenus- ja teabemajandussektoris tegutsevaid aktiivseid ettevõtteid liitev Teenusmajanduse Koda.

Parima ja halvima seaduse konkursil osalevad nii riigikogus vastu võetud seadused, kui ka vabariigi valitsuse ja kohaliku omavalitsuse määrused, sõltumata nende vastuvõtmise ajast. Parima ja halvima seaduse mõõdupuuks on vastavus hea õigusloome tavale.

Parima ja halvima seaduse valib välja viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja esindaja Allar Jõks, juristide liidu president Priidu Pärna, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminoloogia korraline professor Jüri Saar, Tööandjate Keskliidu juhataja Tarmo Kriis ja Postimehe vastutav peatoimetaja Anvar Samost.  

Hea õigusloome tava

Vajadusest tagada igaühe põhiseaduslikud õigused ja vabadused, suurendada õigusloome läbipaistvust ja tõsta Eesti konkurentsivõimet, peab Teenusmajanduse Koda möödapääsmatuks, et õigusloome protsessis järgitaks alljärgnevaid põhimõtteid – hea õigusloome tava.• Seadusandliku võimu teostamise eesmärk peab olema kooskõlas avaliku huviga, mitte teenima kitsalt erakonna, selle liikmete või toetajate huve.• Õigusloomeprotsess peab olema ettenähtav ja avatud.• Õigusloomes tehtavad otsused peavad olema läbipaistvad ja põhjendatud. Mida olulisem muudatus, seda põhjalikum peab olema põhjendus.• Huvigruppide kaasamine toimub selgete ja formaliseeritud menetlusreeglite järgi. Aruteluks tuleb esitada nii eelnõu väljatöötamise kavatsus, eelnõu kontseptsioon kui ka lõplik eelnõu tekst.• Seadus peab olema Eesti õigussüsteemi sobiv ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline. Vältida tuleb õiguslikult autistlike lahenduste kehtestamist.• Seadus peab olema mõjus, mistõttu eelnõuga kaasnevaid mõjusid tuleb teadvustada ning hinnata enne seaduseelnõu väljatöötamist ning prognooside paikapidavust kontrollida pärast seaduse jõustumist.• Seadus peab olema selge ja üheselt mõistetav, mistõttu õigusaktid tuleb koostada võimalikult lihtsas keeles, selgelt ja täpselt, silmas pidades õigusakti peamisi sihtgruppe.• Õiguskorras tehtavad muudatused ei või olla õigusakti adressaatide suhtes meelevaldsed ega sõnamurdlikud. Õigusaktide jõustamiseks jäetakse piisav aeg.