Mustalt saadud töötasu ei tähenda mitte ainult väiksemat haigusraha, vaid ka pikemat ravijärjekorda või ootamist lasteaia koha saamiseks, kehvemat toimetulekut töötuks jäämise korral, väiksemat pensioni, keerukamaid võimalusi õpetajate palkade tõstmiseks, kirjutab riigikogu rahanduskomisjoni liige Eiki Nestor maksu-ja tolliameti kodulehel.
Oli kord mul kena jutuajamine mehega, kes igapäevaleiva viis koju füüsilisest isikust ettevõtjana ning kasutas maksumaksjana seejuures õigust tasuda makse kõige madalama määra järgi. Viisakas pole teise inimese rahakotis sorida ja seetõttu ei küsinud ma, palju ta tegelikult teenib, palju töö tegemiseks kulutab ja palju kätte jääb.
Mees pahandas, sest oli hiljuti olnud haige ja talle makstud haigusraha olnud äärmiselt niru. Siit tegi ta lihtsa järelduse – rohkem maksta pole mingit mõtet, sest tagasi saab niivõrd vähe.
Püüdsin siis talle seletada, et meie ravikindlustuses, mida sotsiaalmaksust rahastatakse, on kahte liiki hüvitisi. Suurem osa ravikindlustuse rahast kulub sellistele hüvitistele, kus keegi ei küsi ega saagi küsida, palju abivajaja varem maksu maksnud on. Kas on maksud makstud alampalga suuruselt summalt, keskmiselt palgalt või kahekordselt keskmiselt – vahet pole – pimesool tuleb vajadusel ikka välja lõigata. Ei saa ju seda tööd kuidagi pooleli jätta!

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele