Maksumaksjate liit: kas riigilõivusid hakatakse juba langetama?

Praeguseks ei ole lubatud eelnõu veel avalikkuse ette ilmunud, kuid loodetavasti mõjub eelnõu koostajatele ergutavalt õiguskantsleri sekkumine. 27. septembril saatis õiguskantsler Indrek Teder Riigikogule kirjaliku ettekande, juhtides tähelepanu riigilõivude suurusega seotud põhiseadusliku probleemi ulatuslikkusele ning kutsudes parlamenti üles viima riigilõivu määrad põhiseadusega kooskõlla. Samaaegselt saatis õiguskantsler konkreetse avalduse lahendamise tulemusena märgukirja justiitsministrile, paludes viia põhiseadusega kooskõlla kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks ette nähtud liiga kõrge riigilõiv.[2]

Indrek Teder on seisukohal, et riigilõivude märkimisväärselt kõrge taseme tõttu ei ole juurdepääs õigusemõistmisele igaühele piisavalt kättesaadav. Õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse on aga üks põhiseadusega kõrgemal tasemel kaitstud põhiõigusi.

Riigikogul on õigus kohtule juurdepääsu kujundada ning kehtestada selleks erineva suurusega riigilõive ja menetlusabi saamise tingimusi. Kuid Riigikogu ei tohi seejuures põhiseadusega vastuollu minna. Riigilõivu suurus peaks ka ära hoidma kergekäeliselt või pahatahtlikult esitatud kaebused ja hagid. Milline on konkreetsel juhul mõistlik ja mõõdukas riigilõivu suurus, on seadusandja määrata. Kuid riigilõiv ei tohi olla ülemäära kõrge ning mõjutada inimest loobuma oma õiguste kaitsest juba enne vaidluse algust või vaidluse keskel ainuüksi seetõttu, et ta ei suuda riigilõivu tasuda.

„Riigilõiv ei tohiks olla nn keskmise Eesti ettevõtte või inimese jaoks märkimisväärne. Ei tohi unustada, et riigilõiv on olemuslikult üksnes piirang, mitte aga takistus kohtusse pöördumisel,“ üldistas õiguskantsler ettekandes Riigikogule. „Olukord, kus loobutakse riigi tegevuse õiguspärasuse kontrollimisest või oma rikutud õiguste kaitsest ainuüksi ülemäära kõrge riigilõivu tõttu, on õigusriigile lubamatu,“ märkis Teder.

2011. aastal on õiguskantsler esitanud Riigikohtule juba 7 arvamust, millest 6 puhul leidis, et riigilõivu suurus ja/või menetlusabi piirangud on põhiseadusevastased. 2011. aastal Riigikohtule esitatud arvamustes on õiguskantsler leidnud riigilõivuseaduse vastuolu põhiseadusega näiteks juhul, kui inimesel tuli kohtule riigi tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks summas 2 784 489 krooni tasuda riigilõivu 130 000 krooni, maksusumma 7 496 182 krooni vaidlustamiseks tasuda riigilõivu 15 000 krooni ning tsiviilvaidluses apellatsioonkaebuse esitamiseks hagihinna 639 116,48 euro puhul tasuda riigilõivu 66 592,16 eurot. Samuti leidis õiguskantsler, et riigilõivu suurust 1 464 599,97 krooni (93 884,60 eurot) arvestades on seaduse säte, mis välistab mis tahes menetlusabi saamise füüsilisele isikule juhul, kui menetlus on seotud tema majandus- või kutsetegevusega, ülemäärane ja seetõttu põhiseadusega vastuolus.

Vaadates teisigi täna kehtivaid riigilõivuseadusega kohtumenetluse jaoks ette nähtud riigilõive, ei ole tõenäoliselt suur osa neist põhiseadusega kooskõlas. Probleemsed on avaliku võimu kontrollimisel halduskohtusse pöördumiseks ette nähtud riigilõivud.

Õiguskantsleri ettekannet Riigikogule ilmestab hästi ka õiguskantsleri poole pöördunud avaldaja juhtum, kes loobus kohtutäituri tegevuse vaidlustamisest kohtus, kuna temalt nõuti 1000-kroonise riigilõivu maksmist 312,15-kroonise nõude arutamise eest. Tegemist oli 9,75-kroonisest tasumata postikulust, millest avaldaja enda väitel teadlik ei olnud, 312,15-kroonini suurenenud kohtutäituri tasuga. Kuigi 1000 krooni (alates 01.01.2011 63,91 euro) näol ei ole tegemist üldises plaanis väga suure summaga, on see kohtutäituri tegevuse vaidlustamiseks siiski ülemäära kõrge.

Raskekahurväe kõminale andis lisa ka Riigikohtu esimehe järgmine sõnavõtt. Läti põhiseaduskohtu 15. aastapäeva puhul 29. septembril korraldatud konverentsil peetud kõnes[3] kordas Märt Rask Riigikogu ees öeldut, et Eestis on riigilõivu tase Euroopa Liidu kõrgeim. Riigilõivude rutakas tõstmine majanduskriisi ajal tõi kaasa olulisi probleeme õigusemõistmise tagamisel. Riigikohus on korduvalt tunnistanud konkreetses asjas nõutud lõivu põhiseadusevastaseks ning sarnastel kaebustel ei näi lõppu tulevat enne, kui seadusandja viib riigilõivud kooskõlla põhiseadusega. Ülikõrged riigilõivud ei ole kohtusse pöördujate arvu vähendanud, kuid kohtumenetlus on muutunud oluliselt aeglasemaks ja keerukamaks. „Ilma kohtuvaidlusteta ehk ilma kohtuliku kontrollita loome soodsa pinnase „tugevama õiguse“ tekkeks, mis ei pruugi kokku langeda seadusandja tahtega,“ rõhutas Riigikohtu esimees.