Viimase viie aastaga on oluliselt kasvanud Eesti inimeste õigusteadlikkus, kuid võrreldes Lääne-Euroopa vanade kodanikuühiskondadega jäetakse meil kahetsusväärselt sageli enda eest seismata. Põhjused peituvad nii meie lähiajaloos kui riigi loodud ebamõistlikes tõketes kohtusse pöördumisel, kirjutab D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse ASi juhatuse liige Maiko Kalvet.
Kindlasti suurendasid majanduskriis ja tööpuudus Eesti inimeste soovi enda eest seista. Senisest enam hakati mõtlema, et pole mõtet ise kinni maksta kellegi teise põhjustatud kahju või saamata jäänud tulu. Õigusabikulude kindlustust hakati Eestis pakkuma 5 aastat tagasi ning toona võis võimalike juriidiliste vaidluste vastu kindlustajaid üles lugeda sadades. Tänaseks on aga oma õigusabikulud kindlustanud juba 1% Eesti peredest ehk kasv on igal aastal olnud kordades, kuid võrreldes Lääne-Euroopaga on veel pikk tee minna. Näiteks Saksmaal on end juriidiliste probleemide eest kaitsnud üle 40% peredest.
Mis siis takistab inimesi oma õiguste eest seismast? Aastas keskmiselt miljoni kahjujuhtumi lahendamisel saadud kogemused üle Euroopa näitavad, et kõige sagedamini loobuvad inimesed oma õiguste eest seismisest kas siis teadmatusest, suurtest õigusabikuludest või ebakindlast tulemusest tingituna. Eestis lisandub sellele kindlasti ajalooline taak, kuna nõukogude ajal oli kohtuvõim kõike muud kui erapooletu ja sõltumatu.Paraku tuleb visata kivi ka riigi kapsaaeda. Seadusandja on teinud meie inimestele oma seaduslike õiguste kaitsmise võimalikult ebamugavaks. Mõni aasta tagasi tõstetud riigilõivud on muutnud põhiseadusliku kohtusse pöördumise õiguse sisuliselt luksuskaubaks, mille “tarbimiseks” tuleb sageli võtta laenu või realiseerida kinnistuid või muud vara.
Riigilõivude kiirele langetamisvajadusele on korduvalt juhtinud tähelepanu ka Riigikohtu esimees Märt Rask ning õiguskantsler Indrek Teder, justiitsminister Kristen Michal on lubanud vastavasisulise eelnõu valmimist sügiseks. On põhjust kiirustada, sest Eestis kehtivad riigilõivud on ebaproportsionaalselt suured nii meie enda palgataseme kui paljude teiste riikide lõivumääradega võrreldes. Eesti kohtus maksab 30-eurose parkimistrahvi vaidlustamine üle poole sellest summast ning mittevaralise nõudega hagi ligi 320 eurot. Oluliselt kõrgema elatustasemega Saksamaal maksab kuni 5000-eurose hagi väljanõudmine kohtus 363 eurot, kohtu riigilõiv ligikaudu 1200-eurose kahju väljanõudmisel on aga 165 eurot. Kui kohtuotsust hagi tagasivõtmise või kohtuvälise kokkuleppe korral ei tehta, makstakse Saksamaal 2/3 riigilõivust hagejale tagasi, sest kohtu töö hulk väheneb.
Kõrgete kohtulõivude tulemusel on vähenenud inimeste soov oma õiguste eest seista. Näiteks tänavu esimesel poolaastal saabus esimese astme kohtutesse 6,7% vähem tsiviilasju kui mullu.
Teine veelgi tõsisem probleem see, et Eestis „karistatakse“ kohtuvaidluse võitjat kopsakate õigusabikuludega ning tihti jäetakse iga poole menetluskulud tema enda kanda. Eestis on levinud kohtupraktika, kus vastaspoolelt ei mõisteta välja sugugi kogu õigusabikulu isegi siis, kui seadusega kehtestatud piirmäär seda võimaldaks.
Kolmandaks takistab oma õiguste eest seismist Eestis see, et kohtukulude hüvitis võib laekuda alles aasta pärast vaidluse lõppu, kuna nii kaua võib kesta eraldiseisev menetluskulude kindlaksmääramise vaidlus. Nii pole sugugi võimatu, et inimene peab enda kaitsmiseks võtma laenu. Isegi võidu korral pole täna täit kindlust, et kohus mõistab kulud kaotajalt välja ja laen saab tagasi makstud.
Seega tuleb riigikogul lisaks riivilõivude alandamisele vaagida ka lahendusi, kuidas kiirendada menetluskulude väljamaksmist ning tagada enamiku kohtukulude väljamõistmine süüdlaselt. Vastasel juhul võib kodanikuühiskonnast ning põhiseaduslikust kohtusse pöördumise õigusest ainult rääkida.
Autor: Lemmi Kann, Maiko Kalvet
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.