Väga vale maks Euroopale

Selline maks vähendaks finantsturgude likviidsust. Kui on vähem tehinguid, siis väheneb ka hinnas sisalduv info. Kuid miski ei viita vähenemisele volatiilsuses. Kuigi plaan koguda nii palju tulu niivõrd väikse maksuga näib suurepärane, vähendab alanev tehingumaht maksutulu kiiresti. Tulemuseks on pettumustvalmistavad maksutulud, nagu selgus Rootsi vastavast eksperimendist kahe kümnendi eest.

Pikas perspektiivis maksukoormus nihkub. Kõrgemad tehingumaksud tõstavad kapitali hinda, vähendades lõpuks investeeringuid.

Madalam aktsiakapital, väheneb tootlus, vähenevad valitsuse tulud ja kaob FTMi kasu. Pikemas perspektiivis langevad palgad ja olulise osa kuludest kannavad tavalised töötajad. Laiemas plaanis FTM rikub põhimõtet, et on ebaefektiivne maksustada tootmiste vahendustegureid.

Kõik see on teada, miks komisjon jätkab idee elluviimist? Kõige suuremeelsem tõlgendus on, et komisjon lihtsalt ei usu ökonomistide arvutustesse ja analüüsi ning peab FTMi arvatust eluvõimelisemaks. Näiteks Brasiilial õnnestus koguda sarnase maksuga rohkem tulu kui enamik analüütikuid ennustas. Teisalt piirkonna pikaajaline kasvustatistika ei sobi reklaamnäiteks, ja arvutades kokku kaotatud maksutulu madalala SKP tõttu, annaks vähem muljetavaldava tulemuse.

Teine võimalus on, et eurooplased arvavad, et FTMi poliitilised eelised kaaluvad ülesse majanduslikud vead. On ju FTM on niivõrd sisetundel põhinevat veetlust, et poliitiliselt mõjukad finantshuvid ei suudaks seda blokeerida. Selle vastu räägib, aga maksu kahjulikkus pikas perspektiivis.

On ka küünilisemaid tõlgendusi komisjoni motiividest. Võib-olla ametnikud märkasid, et peaaegu kõik Euroopas on kõrgelt maksustatud. Seega, selmet rahastada ELi institutsioone kehtivate maksude tõstmise kaudu, otsivad nad üksmeelt uute maksude osas. Või komisjon mõistab, et FTM on surnuna sündinud ja lihtsalt soovib saada poliitilist kapitali populaarsest ettepanekust.

Autor: Lemmi Kann, Kenneth Rogoff