Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus kiitis heaks 2012. aasta riigieelarve
Valitsus kiitis heaks ja saatis parlamendile menetlemiseks tuleva aasta riigieelarve, mis on suunatud majandusliku stabiilsuse ja tööhõive suurendamisele.
2012. aasta riigieelarve jääb kindlaks konservatiivse eelarvepoliitika põhimõtetele, mis on aidanud Eesti riigil kiiremini ja valutumalt väljuda majanduskriisist võrreldes nende riikidega, kelle rahandus ei ole korras.
Eelarve puudujääk tuleval aastal ulatub 2,1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust (SKTst). Puudujääk on põhjustatud peamiselt kvoodimüügist tehtavatest investeeringute kasvust ning kogumispensionimaksete taastamisest täies mahus. Puudujääki ning finantseerimistehinguid on kavas rahastada reservidest.
Reservide arvelt puudujäägi katmisega ei kasvata riik oma võlakoormust ning alates 2015. aastast hakkab riik taas reserve suurendama. Kava järgi püsib ka 2012. aastal Eesti võlakoormus tõenäoliselt Euroopa Liidu madalaimana (5,8 protsenti sisemajanduse kogutoodangust).
Järgmise aasta eelarve tuludeks on planeeritud 6,1 miljardit eurot ja kuludeks 6,57 miljardit eurot. Võrreldes 2011. aastaga kasvavad kulud 11 protsenti ehk 652,7 miljonit eurot. Ligi üks kolmandik kasvust on tingitud heitmekvootide müügist tehtavatest investeeringutest.
Lisaks mõjutab eelarve kasvu riigipoolsete maksete täielik taastamine kohustuslikku kogumispensionifondi, kaitsekulude kasv, Eesti Haigekassa ravikindlustuskuludeks ja riiklikuks pensionikindlustuseks planeeritud vahendite kasv ning välisvahendite suurem kasutuselevõtmine.
Eesti riigi kaitsekulud kasvavad liitlastele antud lubaduse kohaselt kahe protsendini sisemajanduse kogutoodangust, mis tugevdab esmast iseseisvat kaitsevõimet ning tagab riigikaitse stabiilse arengu.
Tuludest 76,4 protsenti moodustavad maksulised tulud ning 23,6 protsenti mittemaksulised tulud. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega tõstetakse alkoholiaktsiisi 5 protsenti. Aktsiisiseaduse muudatuste rakendamine tõstab riigieelarve tulusid 2012. aastal ca 10 miljoni euro võrra. Aktsiisiseaduse muudatuste jõustumine on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks. Võrreldes 2011. aastaga on oodata maksuliste tulude suurenemist ning mittemaksuliste tulude vähenemist.
Jätkuvalt suunab riik raha kõige enam sotsiaalsele kaitsele (33 protsenti eelarve kuludest), majandusele (16 protsenti), tervishoiule (13 protsenti) ja haridusele (12 protsenti).
Riik jätkab majanduse elavdamist investeeringute mahu suurendamisega, mis suurendab ka tööhõivet. Võrreldes eelmise aastaga kasvavad avaliku sektori investeeringud 28 protsenti 1,25 miljardi euroni. Suurimad investeeringute mahud on kavandatud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Investeeringutest ca 71 miljonit eurot läheb riigimaanteede remondiks.
Sotsiaalse kaitse valdkonna kulud suurenevad 190 miljonit eurot ehk 10 protsenti. Lisaks teise pensionisamba kuludele kasvavad järgmisel aastal ka riiklikud pensionid. Tuleva aasta 1. aprillist suurenevad pensionid 4,4% võrra. Sotsiaaltoetused kasvavad kokku ligi 9,2 miljonit eurot.
Valitsus annab 2012. aasta riigieelarve Riigikogule üle tuleva nädala kolmapäeval, 28. septembril, mil peaminister esineb parlamendi ees eelarveteemalise poliitilise avaldusega.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele