Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigieelarve eelnõuga kaasneb mitmete seaduste muutmine
Koos 2012. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga kiitis valitsus täna heaks mitmed seadusemuudatused, teatas riigikantselei.
Valitsuse heakskiidu said alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muudatused.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega tõstetakse alates 2012. aasta 1. jaanuarist alkoholiaktsiisi viis protsenti. Varasemalt on juba otsustatud tubakaaktsiisi tõus 10 protsenti.
Tulenevalt valitsusliidu kokkuleppest liidetakse Haigekassa ja Töötukassa rahalised vahendid riigi kassareserviga. Selline muudatus tagab valitsussektori rahavoo efektiivsema juhtimise. Haigekassa ja Töötukassa saavad keskenduda oma põhiülesannetele ega pea tegelema tugifunktsiooniga ehk finantsvarade haldamise ja rahavoo juhtimisega. Neil vähenevad finantsriskid, kulud ja lihtsustub finantsvarade üle arvestuse pidamine. Haigekassa ja Töötukassa vaba raha jääb nende kontodele ning tagab alati väljamaksete teostamise.
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muudatustega pikendatakse aasta võrra kohalikele omavalitsustele sätestatud 60 % võlakoormuse piirangut. Alates 2013. aastast on omavalitsustel lubatud suurendada vastavalt individuaalsele võimekusele võlakoormust 100 protsendini põhitegevuse tuludest.
Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muudatuste eesmärgiks on tagada viljatusravi hüvitiste senisest efektiivsem kasutamine. Eelnõu vastuvõtmine Riigikogus annab võimaluse vältida väga väikese edulootusega ravikordade rahastamist ning suunata hüvitisraha enamate ja parema prognoosiga patsientide raviks.
Kehtiva korra alusel kuulub hüvitamisele piiramatu arv kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuseid, mistõttu rahastatakse ka selliseid ravikordasid, mille edulootus on väga väike.
Teaduslikult on tõestatud, et kunstliku viljastamise efektiivsus väheneb iga ravikorra järel. Pärast kolmandat ravikorda väheneb kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse osutamisel ravi edulootus oluliselt, võrreldes esimese ravikorraga. Uue regulatsiooni alusel hüvitatakse naisele kokku kuni kuus kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenust.
Hetkel kuum
Enimloetud
6
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele