Autor: Lemmi Kann • 22. september 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Valitsuse heakskiidu said alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muudatused.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusega tõstetakse alates 2012. aasta 1. jaanuarist alkoholiaktsiisi viis protsenti. Varasemalt on juba otsustatud tubakaaktsiisi tõus 10 protsenti.

Tulenevalt valitsusliidu kokkuleppest liidetakse Haigekassa ja Töötukassa rahalised vahendid riigi kassareserviga. Selline muudatus tagab valitsussektori rahavoo efektiivsema juhtimise. Haigekassa ja Töötukassa saavad keskenduda oma põhiülesannetele ega pea tegelema tugifunktsiooniga ehk finantsvarade haldamise ja rahavoo juhtimisega. Neil vähenevad finantsriskid, kulud ja lihtsustub finantsvarade üle arvestuse pidamine. Haigekassa ja Töötukassa vaba raha jääb nende kontodele ning tagab alati väljamaksete teostamise.

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse muudatustega pikendatakse aasta võrra kohalikele omavalitsustele sätestatud 60 % võlakoormuse piirangut. Alates 2013. aastast on omavalitsustel lubatud suurendada vastavalt individuaalsele võimekusele võlakoormust 100 protsendini põhitegevuse tuludest.

Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muudatuste eesmärgiks on tagada viljatusravi hüvitiste senisest efektiivsem kasutamine. Eelnõu vastuvõtmine Riigikogus annab võimaluse vältida väga väikese edulootusega ravikordade rahastamist ning suunata hüvitisraha enamate ja parema prognoosiga patsientide raviks.

Kehtiva korra alusel kuulub hüvitamisele piiramatu arv kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenuseid, mistõttu rahastatakse ka selliseid ravikordasid, mille edulootus on väga väike.

Teaduslikult on tõestatud, et kunstliku viljastamise efektiivsus väheneb iga ravikorra järel. Pärast kolmandat ravikorda väheneb kunstliku viljastamise tervishoiuteenuse osutamisel ravi edulootus oluliselt, võrreldes esimese ravikorraga. Uue regulatsiooni alusel hüvitatakse naisele kokku kuni kuus kehavälise viljastamise ja embrüo siirdamise tervishoiuteenust.