Rivo Sarapik • 2 august 2011
Jaga lugu:

Võimalus motiveerib, ähvardus mitte

Üks võimalus on vaadata motivatsiooni äärmuste abil, millest üks on suur võimalus ja teine suur oht. Ähvardused eimotiveeri, seda teevad võimalused, kirjutab ajakiri Personali Praktik.

Inimesed täidavad oma ülesandeid mõlemas olukorras, kuid nende kahe äärmuse vahel on nad enamasti vähem motiveeritud. Tüüpiline töökoht paikneb

just nende kahe äärmuse keskel. Inimese isiklik risk on suhteliselt väike. Ohudei ole võrreldavad sellega, kui satutakse silmitsi röövliga või töötatakse tööjõudukuritarvitava ülemuse alluvuses. Kui teie ettevõtet ei ähvarda just suuremat sortikatastroof, ei suuda te mingil moel tekitada piisavat ellujäämisohtu, et hoida ülevalkõrget motivatsiooni, isegi kui te seda sooviksite. Me kõik teame, et ähvardusekaudu motiveerimine on tupikstrateegia ja loomulikult köidab meid enam motivatsioonikõvera võimaluse pool.

Samuti on kahetsusväärne tõsiasi, et paljud ülemused kasutavad ähvardusi juhuslikult ja teadvustamata, unustades, et neil pole õigust ega tahtmist kasutada motiveerimiseks ainult hirmu. Ähvardused suruvad inimesed motivatsioonikõvera

ellujäämise poolele, eemale tõeliste võimaluste tekitatava kõrge motivatsioonipoolest. Üldiselt võib öelda, et tsiviliseeritud töökohal on ähvardused demotiveerivad.

Enamik juhte ütleb, et nad ei kasuta kunagi ähvardusi või teevad seda haruharva.

Kuid suurem osa töötajaid väidab, et nende ülemused ähvardavad neidregulaarselt. Töötajad tunnevad, et ülemused kasutavad oma võimu, et keeldudaandmast alluvatele võimalusi ja hüvesid ning aeg-ajalt neid aktiivselt karistadaja neile kahju teha. Suure tõenäosusega on ka teie ettevõtte töötajad veendunud,et nende ülemused kasutavad ähvardusi sundimaks neid tegema seda, mida ülemused tahavad.

Kui töötajad arvavad, et ülemused kasutavad ähvardamist, siis nii see ongi.

Inimeste motiveerimise (või selle üritamise) juures loeb see, mida nad tajuvad.Nende käitumist suunab see, kuidas nad Teistmoodi motiveerimine olukorrast aru saavad. Tuleb “töötajate pea sisse pugeda”, et näha, kuidas ülemusi tajutakse – kõik sõltub sellest, mida kuuldakse ja mida sellest arvatakse.

 Enamik inimesi kuuleb järgmisi kommentaare ähvardusena

• Iga-aastased arenguvestlused, kus ülemus ütleb alluvale, mida too on valesti

teinud ja kui palju palk tõuseb.

• Rahalised preemiad ja lisatasud.

• Ka boonusprogrammid moonduvad sageli ähvardusepõhiseks motivatsiooniks.

• Mõnikord ütlevad ülemused nii: “Kui sa ei saa selle projektiga kuu lõpuks järje

peale, siis ma ei tea, mida ma direktorile ütlen. Sa ju tead, et nad otsivad võimalusipalgakuludelt kokku hoidmiseks."

• Alati, kui edastatakse juhtkonna langetatud otsuseid, kipuvad need, keda

need otsused puudutavad, pidama neid rünnakuteks.

• Kui ülemus läheb “raske” töötaja peale endast välja, kasutab ta tavaliselt

otseseid isiklikke ähvardusi.

Loe pikemalt ajakirjast Personali Praktik.

Jaga lugu:
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee