Töötaja ülemeelitamine võib kaasa tuua vastutuse

Sageli võib töötaja endine tööandja olla uue tööandja konkurent. Töötaja ning eelmise tööandja töölepingust tulenevad lahkarvamused ja õigusvaidlused jäävad nende mureks. Kas töötaja ülemeelitamine, inglise keeles head hunting ehk peajaht, ongi siis uuele tööandjale riskivaba?

Töötaja ja eelmise tööandja töölepingust olenemata peab uus tööandja konkureerima eelmise tööandjaga kooskõlas heade kommete ning ausate äritavadega. Konkurentsiseaduse § 52 lg 2 kohaselt on konkurendi töötaja ärakasutamine keelatud.

Mõistagi ei saa samastada konkurendi juures töötanud inimese töölevõtmist ja konkurendi töötaja ärakasutamist. Kohtupraktikas leitakse, et kõlvatu konkurents on see, kui uus tööandja kallutab oma konkurendi töötajat töölepingu rikkumisele eesmärgiga omandada sellise töötaja töölevõtmise kaudu eelmise tööandja konfidentsiaalset infot, näiteks klientide või tarneallikate andmebaasi või saada ligipääs konkurendi kliendisuhetele. Kallutamist, kõlvatu konkurentsiga põhjuslikus seoses oleva kahju tekkimist ja selle rahalist suurust peab tõendama endine tööandja.

Ärisaladuse avaldamise või kasutamise eest, kui see on toime pandud ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil, on ette nähtud karistusõiguslik vastutus karistusseadustiku § 377 järgi. Kuriteole kihutamine on samuti karistatav, kuid vastutust selle eest kannab mitte juriidilisest isikust uus tööandja, vaid selle juhtorgani liige, töötaja või muu esindaja. Karistus ei vabasta varalise kahju hüvitamise kohustusest.

Eespool öeldust johtub ka soovitus arvestada, et peajahi eesmärk tohib olla üksnes pädeva ja motiveeritud töötaja leidmine, mitte tema kaudu konkurendi ärisaladustele juurdehiilimine.

Loe lähemalt “Personalijuhtimise käsiraamatust” (ptk 11.3.5. Ärisaladuse hoidmise kohustus ja 11.3.6. Konkurentsipiirangu kokkulepe).

Autor: Lemmi Kann, Maksin Greinoman