EASi tellitud Eesti konkurentsivõime uuring tõi 2008. aastal välja, et oluline on vähendada tööjõu maksukoormust. Lahendustena toodi välja sotsiaalmaksumäära alandamine või vähemalt sotsiaalmaksule ülempiiri seadmine, samuti erisuste rakendamine noortele ja teadmustöötajatele.
2008. aasta lõpus kirjutas Ernst & Youngi partner Ranno Tingas sarnaselt eile Äripäeva veergudel sõna võtnud IT-ärimehe Jaan Pillesaarega, et kui tööjõu maksustamise osas midagi ei muutu, valivad suure tööjõukuluga ettevõtmised uueks asukohaks mõne teise riigi, kus on maksukeskkonna näol eeliseid.„Selleks et töötaja taskusse jõuaks 100 krooni, peavad Eesti tööandja ja töötaja maksma kokku lisaks 73 krooni makse,“ kirjutas Tingas. Ta lisas, et Eesti tööjõumaksud on keskpärased, kuid teiste riikide maksusoodustusi ja -vabastusi arvestades ei ole Eesti keskkond atraktiivne kohalikele ega välisinvestoritele, kes soovivad tegeleda kõrge lisaväärtusega ja ekspordile suunatud teenuste äri või tootmisega.Advokaadibüroo Glikman & Partnerid üks omanikest Leon Glikman kirjutas 2009. aasta sügisel Äripäevas, et Eesti madal maksukoormus on müüt, millesse ei usu ei Eesti ettevõtja ega investor. Eesti maksukoormus oli siis Glikmani viidatud uuringute järgi 48,6%, millest moodustasid lõviosa tööjõumaksud (38,3%). „Meie tööjõumaksud ületavad Saksamaa, Soome, Norra, Taani ja Hollandi omi ning on üle kolme korra kõrgemad kui Inglismaal või Iirimaal,“ märkis advokaat.„Kindlasti on töökohtade tekitamise kaalukas, kuigi mitte ainus, kammits arutu maksustamine, mis karistab nii töö andmist kui ka head tööd, pidurdades omakorda majandusmootoriks olevat tarbimist,“ oli Glikman kriitiline.Enda toonase arvamusartikli lõpus küsis ta lausa, millisel mõistlikul investoril peaks tekkima huvi siseneda napi lennuühenduse kiuste siinsesse maksupõrgusse ja luua töökohti?
Autor: Lemmi Kann, Piret Reiljan