Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ettevõtjad nuruvad tööjõumaksude alandamist
Ettevõtjad eesotsas kõrgepalgalistes valdkondades tegutsejatega kuulutavad kui ühest suust, et tööjõumaksud on Eestis liiga kõrged.
Uude koalitsioonileppesse kirjutatud ja kauaoodatud sotsiaalmaksu laes leevendust ei nähta, kuna maksuvabastust tõotav piir on surutud liiga kõrgele.
"Tööjõumaksud on Eestis liiga kõrged ja igale ettevõtjale koormavad, sõltumata tegevusalast," sõnas endanimelise advokaadibüroo partner Aivar Pilv. Ta nentis veel, et paraku pole maksukoormus ja selle eest vastu saadavad hüved kohe mitte kuidagi tasakaalus, viidates näiteks kehvale meditsiiniteenuste kättesaadavusele.
Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi toonitas samuti, et tööjõumakse on tarvis alandada ja seda sõltumata ettevõtjate tegevusalast. Veskimägi arvas, et kui osa ettevõtja õlul olevast sotsiaalmaksust liiguks töövõtja õlule, tajuks viimased tegelikku maksukoormust paremini ning oskaks ka riigilt rohkem nõuda.
Selline vangerdus aga advokaat Pilve sõnul olulist mõju ei omaks, kuna ettevõtja kulutused töövõtja brutopalgale sellest ei muutuks.
Selgelt kõrgepalgalisse tegevusharusse kuuluv Pilv teatud valdkondades maksuerisuste rakendamisse suuremat ei usu, kuna kõiksugu erisused tekitavad juurde vaidlusi ja neid, kes tunnevad, et neile tehakse liiga. Pigem peab ta õigeks tööjõumaksu alandamist kõigi ettevõtjate jaoks.
"Ma olen realist. Advokaatidele ei hakka üheski ühiskonnas mitte keegi mitte mingisuguseid soodustusi tegema," lisas Pilv naerdes.
Küsimusele kuidas ja kui palju oleks mõistlik tööjõumakse langetada, vastas Pilv, et on täiesti mõistetav, et riigieelarve tühja kohta ei salli. "Mõneprotsendiline sotsiaalmaksu langus – seda oleks ehk võimalik praeguste maksulaekumiste juures ümber jagada," arvas ta.
Liialt kõrge tööjõu maksustamise osas kõige teravamalt sõna võtnud IT-ärimees Jaan Pillesaar ütles eile, et kõrge lisandväärtusega teenustöökohti on igas majandusharus, seega tuleb neid toetada igal pool ja parim viis selleks on tööjõu maksukoormuse alandamine.
Tema sõnul tuleb langetada töötuskindlustusmaksu, jätkata üksikisiku tulumaksu alandamist, samuti pidas ta oluliseks sotsiaalmaksule lae seadmist.
Kõik Pillesaare loetletud meetmed on tegelikult olemas ka värskes koalitsioonileppes, ent need rakenduvad olulise ajalise viivitusega ning mõjuvad pigem kosmeetiliselt.
Näiteks leppesse kirjutatud sotsiaalmaksu lage peavad ettevõtjad liiga kõrgeks ja vaid jäämäe veepealset osa puudutavaks, töötuskindlustuse makse alandamine aga ei anna erilist efekti, kui arvestada, et alles see ju vastupidiselt tõusis märgatavalt.
Hetkel kuum
Reformierakonna ja riigikogu liige Valdo Randpere, kes on minevikus aastaid juhtinud IBM Eestit, oli nõus, et tööjõumaksud on valus teema. Samas ütles ta, et väiksemate sissetulekutega ei ole võimalik riigil funktsioneerida, mistõttu ei ole tuntavat ettevõtjate maksukoormuse vähenemist vähemalt lähiaastatel loota.
Rahandusminister Jürgen Ligi kommentaari ei õnnestunud eile saada.
"Tööpuudus ja kõrge lisaväärtusega töökohtade väike osakaal ei ole ettevõtja probleemid, vaid riigi probleemid. Kui riik soovib, et töötus oleks väike ja riigis oleks palju kõrge lisaväärtusega töökohti, siis on riigi peamine töövahend maksusüsteem," pahandas IT-ärimees Pillesaar.
Samas sektoris tegutsev Webmedia üks omanikest Taavi Kotka nõustus, et tööjõumaksude alandamine on kindlasti kõikide Eesti ettevõtete huvides. Ta lisas aga, et info- ja kommunikatsioonitehnoloogia sektoris on kindlasti vähemalt pool tuhat töökohta juba sellel aastal Eestist nii-öelda mööda läinud mitte maksude, vaid kvaliteetse tööjõu puudumise tõttu.
"Eesti insenerid on maailmas hinnatud ja nõudlus nende järele kasvab iga aastaga. On kahju, kui me ei suuda riigina seda nõudlust rahuldada," viitas Kotka probleemidele hariduse vallas.
Kõrgete tööjõumaksude eest ära saab kolida see, kes midagi toodab, teenindusettevõttel on seda raskem teha, nentis turvavaldkonda kuuluva K Grupp Turvateenuste juht Margus Laasi. "Kahe aastaga on meie teenuste hinnad kukkunud pea 40 protsenti, aga palgakulu ainult natuke üle 10 protsendi," tõi Laasi välja tööjõumaksude eriti pitsitava reaalsuse. Maksukoormuse leevendamiseks hoitakse Laasi sõnul kokku näiteks vormirõivastelt, sidevahenditelt ja transpordilt, koomale on tõmmatud kogu administratiivset poolt.
KOMMENTAAR
Endine rahandusminister Aivar Sõerd
Sellele, et sotsiaalmaksu 4000eurone lagi sotsiaalkindlustuse osale on seatud küllaltki kõrge, on raske vastu vaielda. Põhimõtteliselt on see aga kindlasti õige valik, isegi kui selle mõju ei ole nii ulatuslik, kui soovitakse. Eestis kehtiv ja ettevõtlust soosiv reinvesteeritud kasumivabastus soosib tööjõumahukaid valdkondi vähem võrreldes näiteks tööstusettevõtetega. Selles osas vajab maksusüsteem edasiarendamist ja sotsiaalmaksule piiri seadmine on kindlasti samm vajalikus suunas. Arutelu teemaks võiks jätkuvalt olla ka ettevõtete teadus- ja arendustegevuse soodustamine.
MIS EDASI
Koalitsioonilepe tööjõumakse oluliselt ei vähenda
Värskes Reformierakonna ja IRLi koalitsioonileppes on küll paar meedet ettevõtja taskust kogutavate tööjõumaksude vähendamiseks, kuid muutused on pigem kosmeetilised:
* Alates 2013 väheneb töötuskindlustusmakse määr;
* 1. jaanuarist 2014 kehtestatakse sotsiaalmaksu (v.a ravikindlustuse osa) lagi: töötasu osalt, mis ületab 4000 eurot (62 586 krooni) kuus ei maksta sotsiaalmaksu;* Kulutusi tööga seotud tasemekoolituselt ei käsitleta erisoodustusena.
Autor: Indrek Kald, Piret Reiljan
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele