Ka ärialase suhtluse elektroonilistesse kanalitesse liikumine ning sotsiaalvõrgud pole vähendanud visiitkaardi tähtsust.
“See annab esimesel kohtumisel väga hea tagasiside, missuguse ettevõttega on tegu, kui läbimõeldult seal asjad käivad. Kui veel ei osata hinnata visiitkaardi tähtsust, siis soovitan natuke rohkem panustada nende kujundusele, loogikale ja sõnumile,” soovitas visiitkaartide kujundamisega tegeleva OÜ Gecko juht Indrek Pihor.
Elektrooniline suhtlemine pole tema hinnangul kaardi rolli muutnud.“Kindlasti saadetakse ka elektroonilisi visiitkaarte ning visiitkaarte, mis on e-kirjade jaluses, kuid siiski pole pabervisiitkaart kuskile kadunud,” leidis Pihor. Visiitkaardil on endiselt kontaktiinfo esitaja roll, kuid sellele võib ka näiteks reklaami ja firmat tutvustavat infot trükkida.
Digitaalmeediaagentuur OKIA aga soovitab jõulisem olla – visiitkaart on võimalus silma paista, sest visiitkaart on osa esmamuljest, millega saab oma meeldejäävust kinnistada.
“Peale õige tervituse, kultuuridevahelise kehakeele mõistmise ja avatud suhtumise, mis kiires olukorras ei pruugi tagatipuks üldse võimalik olla, on sinu ainus relv, mis võimaldab tema radarile jääda, see, kuidas sa annad talle oma kontaktinformatsiooni. Traditsiooniliselt on selleks vahendiks olnud visiitkaart,” kommenteeris OKIA endine loovjuht Kristo Kaas. “Pärast arvuti ja uute kommunikatsioonivahendite teket on visiitkaardi funktsioon aga oluliselt muutunud ning vähesed inimesed on huvitatud oma rahakoti koormamisest liigse makulatuuriga.”
Teistest erinemiseks mõeldakse Pihori sõnul välja põnevaid erimõõdus visiitkaarte, nagu näiteks ümarate nurkadega, ringikujulisi, ruudukujulisi, reljeefselt pressitud kaarte, vutlaris kaarte jne. “Tähelepanu äratamiseks on see kindlasti hea võimalus, kuid kuna visiitkaardil on ikkagi standardmõõt, siis need erikujulised on hästi ebamugavad teistega koos hoidmiseks, näiteks visiitkaardi mapi vahel,” lisas Pihor.
Loe pikemalt tänasest Äripäevast, osta selleks päevapilet
SIIT.
Autor: Lemmi Kann, Rivo Sarapik
Seotud lood
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.