Autor: Lemmi Kann • 24. jaanuar 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võrdõiguslikkusele vastukaaluks selgus töökohalahenduste pakkuja Reguse uuringust, et värskeid emasid värvata soovivate ettevõtete hulk on eelmise aastaga võrreldes viiendiku võrra vähenenud. Kui eelmisel aastal oli 44% ettevõtetest nõus tööle võtma värskeid emasid, siis 2011. aasta alguses on see protsent langenud 36-ni.

Üleüldist töölevärbamist vaadates on 45% ettevõtetest kavas 2011. aastal oma personali täiendada, ent uute emade värbamise soov on vähenenud tunduvalt, põhjustades seeläbi muret peredele, naisõiguslastele ja riigile.

Põhjamaades on see suund veelgi enam märgatav, kus 51% ettevõtetest plaanivad personalilisa, kuid kõigest 17% on andnud teada kavatsusest palgata vastseid emasid.

Aruandest selgub tööandjate hirm, et töötav ema on vähem kohusetundlik ja paindlik (37%), lahkub vahetult pärast koolituse läbimist teise lapse saamiseks (33%) või on aegunud oskustega (24%). Põhjamaades olevate ettevõtete juhid oli kõige rohkem mures selle pärast, et töötav ema võib uuesti jääda lapseootepuhkusele (32%), kuid vähem probleeme seostati aegunud oskustega (13%).

Nimetatud avastused tekitavad meelepaha naisõiguslastele, sest käesoleval aastal näitab majanduse kasv tööturu üleüldise olukorra paranemise märke. Reguse korraldatud uuest uuringust selgub samuti, et ülejäänud ettevõtjatel on kahtlusi vastsete emade värbamise osas.

Positiivne on see, et enamik ettevõtteid peavad lugu tööle naasevatest emadest, kusjuures 72% väidab, et osalist tööaega soovivate emade eiramine ettevõtete poolt tähendab millestki olulisest ilmajäämist. Lisaks 56% arvates on töötavatel emadel pakkuda oskusi, mida on praegusel tööturul raske leida; 57% kinnitas, et nad hindavad kõrgelt emaduspuhkuselt naasvaid emasid, sest oma kogemuste ja oskuste juures ei nõua nad suurimat töötasu. Põhjamaades on suurema töötasu mitteküsimine ülemaailmsest keskmisest väiksem (43%), mis viitab sellele, et töötavad emad seisavad paremini oma õiguste eest saada õiglaselt tasustatud.

"Nigela majandusliku olukorra tõttu pole eelarvamustega suhtumise esiletulemine üllatav, paljudel ettevõtetel on vanamoelised kahtlused ka tänapäevases töökeskkonnas," kommenteeris Reguse allüksuse peadirektor ja pressiesindaja Michael Barth.

Kuigi Põhjamaad on tuntud naiste kõrge tööhõive ja väikse palgalõhe poolest, ollakse mures, et töötavate emade perekohustused võivad takistada neil täielikku keskendumist tööle ja kõigele seonduvale.

“Töökeskkonna arenedes on edukamad sellised ettevõtted, kes suudavad need väärtused ühendada. Õnneks on juba paljudes ettevõtetes paindlik töökorraldus ja taiplikud firmajuhid leiavad, et nad saavad võimaldada peresõbralikku ja samas produktiivset töökeskkonda, kui lubavad töötamist vaba graafiku alusel või kodule lähemal. Kui mõistame, et töötavate emade vajadused pole ebaharilikud, ja seejuures laiendame need kõigile töötajatele, siis suurendame tööviljakust, vähendame üldkulutusi ja motiveerime personali,” rõhutas Barth.