Head uut aastat, Eesti – sa väike armas India džungel!

Kuidas siis Eestis töötada on ka, pärisin. Isegi veidi ootamatu oli nende vastus – ma polnud nii tõsiseks kiituseks valmis. Kõik on tore. Töö on tore ja Eestis elada on tore. Mõnus maa. Toredad inimesed. Turvaline. Puhas. Ja muidugi mõnus IT-värk, näiteks mobiilne parkimine.

Ei salga, et mu rahvuslik uhkus sai meeldivalt kõditatud. Sest tegu polnud mingi viisakusvestlusega, nad olid siirad.

Mida aasta edasi, seda rohkem asub Eestisse elama välismaalasi. See on 5–10 aasta küsimus, kui igas vähegi suuremas firmas töötab mõni ameeriklane, eurooplane, hindu... Need inimesed ei ole siin selleks, et kohalikke kõrvale tõrjuda. Vastupidi, nad on oma ala tipud. Nad teavad ja oskavad midagi, mida meie ei oska. Võtame või Sanguoon Chungi, kes oli varem Samsungi asepresident ja juhtis aastaid selle tehnoloogiaarendust. Nüüd elab ta Tallinnas ning aitab firmal Modesat töötada välja tehnoloogiat, mille abil kiire internet kogu maailma lennukitesse ja kiirrongidesse viia. 

Neid inimesi on meil lihtsalt hädasti vaja, kui meie ambitsioon ainult kodukülaga ei piirdu. Ja last but not least – need inimesed on Eesti suhtes sõbralikult meelestatud. Ehkki ei pruugiks. Sest esimesi Eestis elatud nädalaid meenutavad kerge vastikustundega vist kõik välismaalased. See on paras ellujäämiskursus. „Tundsin end algul nagu mõnes slummis või India džunglis,“ kõlab ühe inimese aus vastus.

Kõigepealt varastab libataksojuht sind paljaks. Kui küsid poes sealiha, avastad tihti pakist loomaliha, sest müüjate keeleoskus on, nagu on. Kohalikul kaubal puuduvad ingliskeelsed, importkaubal aga varjab tõlkekleeps tihti kogu info. Aga pood ja takso on veel väikesed asjad. Kuidas rentida head korterit mõistliku üüri eest? Kuidas leida kooli või lasteaeda, kus räägitakse inglise keelt? Kuidas leida arsti? Kuidas spetsialisti abikaasa tööd leiaks? Rääkimata sellest, millised on toredad pubid ja klubid ja kas mõni teater pakub inglisekeelset tõlget?

Mis üldse selles riigis toimub? Need inimesed olid detsembris samamoodi huvitatud nagu meie isegi sellest, kas inimesed Hädaorus külmuvad ära või nad päästetakse. Aga mida pole, on korralikud inglisekeelsed uudised.

See on omamoodi paradoksaalne: Eestisse tuleb Euroopa IT-agentuur, aga see riik pole valmis teinud ühte korralikku internetikülge, kus inglise, saksa ja prantsuse keelt kõnelevate inimeste jaoks oleks koondatud info, mis on vajalik selleks, et end siin hästi ja turvaliselt tunda. 

See on vähim, mida saame teha kohe, et vabaneda lahti Euroopa ühe kõige suletuma ja endassetõmbunuma maa tiitlist, mille maailma majandusfoorum on Eestile kahjuks andnud.

Head uut aastat, kõigi jaoks sõbralik Eesti!

Artikkel ilmus ajakirjas Director.

 

 

 

 

 

 

 

Autor: Lemmi Kann, Taivo Paju