Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Müüja vastutab toote puuduste eest ka pärast garantii lõppemist
Sageli samastatakse toote garantii ja seaduse alusel tekkinud müüja vastutust toote puuduste eest. Nii müüja kui ka ostja eeldavad, et müüja on kohustatud teatud perioodiks garantii andma ja pärast garantiiperioodi ta toote puuduste eest enam ei vastuta. Selline seisukoht on ekslik.
Seadusest tulenev vastutus toote puuduste eest ja garantii on kaks erinevat asja.
Seadusest tulenev müüja vastutus
Võlaõigusseaduse alusel vastutab müüja kauba (samuti teenuse) puuduste eest sõltumata sellest, kas ta on andnud kaubale garantii või mitte. Seejuures on oluline eristada, kas ostjaks on tarbija või ettevõtja.
Kui asja on ostnud tarbija, siis vastutab müüja asja puuduse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Kui puudus ilmneb esimese kuue kuu jooksul, eeldatakse, et asi oli juba ostjale üleandmisel defektne. Kui nüüd müüja tahab väita, et puudust üleandmisel ei olnud ning see on tekkinud hiljem näiteks ostja süü tõttu, siis vaidluse korral peab müüja seda ise tõendama. Kui puudus ilmneb pärast kuute kuud, peab juba ostja tõendama, et toode oli juba üleandmise hetkel defektne.
Nimetatud ajaline piirang on põhjendatud, arvestades et tarbijale müüdaval kaubal peaksid puudused tavaliselt selle aja jooksul välja tulema. Ettevõtjast ostjale seadus nö kuuekuulist soodusaega ega ka kaheaastast piirangut ette ei näe, vaid ettevõtjast ostja peab alati ise tõendama, et puudus tuleneb müüjast.
Kui toode oli juba üleandmise hetkel defektne, vastutab müüja seaduse alusel selle eest igal juhul. Kui selles osas tekib vaidlus, tuleb tõendamiseks tellida ekspertiis. Kui läbirääkimistega vaidlust kauba üle lahendatud ei saa, siis kohtusse saavad nii tarbijast kui ettevõtjast ostja pöörduda kolme aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbija peab sel juhul tõendama, et puudus ilmnes kahe aasta jooksul.
Garantii olemus
Garantii andmisega annab müüja veel lisaks seaduses sätestatule lubaduse müüdud asi garantiis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil selle vastavus garantiis ettenähtud tingimustele. Garantii on müüja lubadus, et tema poolt määratud aja (nt ühe aasta) jooksul säilivad tootel ettenähtud kvaliteedi-, ohutuse- ja kasutamisomadused. Mõistet „garantii“ on lubatud kasutada siis, kui see annab ostjale soodsama seisundi kui seadus.
Garantii andmine tarbijale ei ole kohustuslik ja ostja ei saa nõuda garantii andmist (erandiks on ehitise garantii), vaid tegemist on „lisaboonusega“. Garantii andmisel vastutab müüja kauba puuduste eest paralleelselt seaduse ja garantiitingimuste alusel. Ostja saab valida, kummal alusel ta oma nõudeid esitab, arvestades et müüja vastutus seaduse alusel on reeglina laiem ja kehtib kauem (vt ülalmärgitud tähtajad).
Hetkel kuum
Juhin tähelepanu, et garantii andjaks võib olla nii müüja, varasem müüja (nt hulgimüüja) kui ka tootja. Kui garantii andjaks on tootja või varasem müüja, vastutab garantiikohustuse täitmise eest garantii andja, mitte edasimüüja. Edasimüüjal säilib eespool kirjeldatud seadusest tulenev müüja vastutus. Seega on edasimüüjal otstarbekas suunata garantiijuhtumi korral ostja garantiiandja või viimase poolt määratud garantiitööde teostaja poole.
Eeldatakse, et müügigarantiiga on hõlmatud kõik asjal garantiitähtaja jooksul ilmnenud puudused. See tähendab, et ostja ei pea hakkama tõendama, et toode oli juba üleandmisel defektne. Kui garantiid poleks antud, peaks ostja seda asjaolu ise tõendama. Tarbijale müügi puhul eeldatakse veel lisaks, et parandamine või asendamine toimub tasuta, garantiiajal asendatud asjale kehtib uus sama kestusega garantii ja parandamise korral pikeneb garantii parandamise aja kestuse võrra. Nimetatud „eeldused kehtivad juhul, kui garantiitingimustes ei ole kirjas teisiti.
Kui garantiitingimustes on ainsaks tingimuseks et “tootele kehtib garantii üks aasta“, vastutab müüja mistahes asjal ilmnevate puuduste eest. Kui nüüd müüja soovib väita, et defekti tekitas hoopis ostja või keegi kolmas ebaotstarbekohase kasutamise, valede varuosade või hooldamise või oma muu tegevusega, peab müüja seda ise tõendama. Kui pooled ei suuda läbirääkimistega asja lahendada ja ostja pöördub kohtusse, on müüja tõenduslikult väga halvas positsioonis.
Seetõttu on oluline sätestada täpsed garantiitingimused, mis piiritlevad ära, kui kaua ja milliste puuduste suhtes garantii kehtib ning mis kohustusi peab ostja garantii kehtivuse eeldusena täitma.
Näiteks võib piiritleda, milliste toote osade suhtes garantii kehtib (nt autodel kere). Samuti on otstarbekas piiritleda, milliste puuduste suhtes garantii kehtib. Näiteks et garantii ei kehti ebaoluliste (kriimustused jms) vigade suhtes. Garantii võib seisneda ka vaid selles, et garantiiperioodi jooksul tagab müüja varuosade tarnimise.
Samuti on otstarbekas sätestada garantiitingimustes, et garantii ei kehti, kui ostja kasutab asja vastuolus asja kasutusotstarbega või ei järgi kasutusjuhendit. Kui tegemist on tehniliste seadmetega, tuleks garantii kehtivus välistada ka juhul, kui ostja koormab seadme üle. Seejuures on müüjal oluline koostada piisavalt täpne ja põhjalik kasutusjuhend (nt defineerida, mida „seadme üle koormamine“ täpselt tähendab).
Levinud on ka tingimused, et garantii ei kehti, kui ostja kasutab müüja poolt mitteaktsepteeritud tarnija varuosi või hooldust vms, ei lase hooldust teostada teatud sagedusega, avab toote, ei säilita seerianumbrit, parandab asja ise või laseb asja parandada müüja poolt aktsepteerimata isikul, ei esita garantii- või muid asja juurde kuuluvaid dokumente või ei teata puudusest kokkulepitud ajavahemiku jooksul.
Tarbijalemüügi korral kehtivad garantii suhtes rangemad nõuded. Ülaltoodu puudutas müüki nii tarbijale kui ka ettevõtjale. Tarbijalemüügi puhul peab selle sisu olema selge, garantiis tuleb muuhulgas märkida, millised õigused see tarbijale annab, õiguste teostamise kord, kelle poole tarbija oma õiguste teostamiseks pöörduma peab ja et lisaks garantiist tulenevatele õigustele on tarbijal ka muud seadusest tulenevad ostja õigused. Tarbijamüügi puhul võib Tarbijakaitseamet garantii suhtes kehtestatud nõuete rikkumise eest juriidilist isikut karistada kuni 40 000 krooni (alates 01.01.2011.a. 2600 euro) suuruse rahatrahviga.
Niisiis on toote garantii ja seaduse alusel tekkiv vastutus toote puuduste eest erinevad. Müüja ei ole kohustatud garantiid andma ja vastutab seaduse alusel nagunii. Kui ta garantii annab, tuleks sätestada täpsed garantii tingimused. Vastasel korral võib müüja vastutus olla väga lai ja sellega võivad kaasneda ebamõistlikult suured kulud. Tarbijalemüügi puhul võib garantii suhtes kehtestatud nõuete rikkumisega kaasneda müüjale rahatrahv.
Autor: Lemmi Kann, Maria Jotautas
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele