Seega tööandja poolt antavad tööriietus, kaitseriietus ja isikukaitsevahendid ei ole TuMS-i mõttes käsitletavad erisoodustusena olukorras, kus tulenevalt töö tegemise iseloomust on tööülesannete täitmisel vajalik kanda selleks ettenähtud tööriietust.Maksu- ja tolliameti kodulehel on märgitud: “Kui tööandja esitab oma töötajatele nõudeid tööl kantavate riiete osas (näiteks peavad töötajad klientide juures käima soliidses riietuses), mida ei saa käsitleda eespoolnimetatud töö- või kaitseriietena, siis peab ta arvestama maksukohustusega. Kui tööandja hüvitab nö soliidse riietuse soetamise kulud või tasub ise nende eest, siis on tegemist tööandja poolt töötajale rahaliselt hinnatava hüve andmisega, mida TuMS-i § 48 lõike 4 kohaselt käsitletakse erisoodustusena.”
Ühtlasi on maksuamet märkinud, et kui tööandja näeb ette näiteks teenindussaalides, salongides vms kohtades teenindajate ühtse riietuse (kostüümid või ülikonnad, pluusid, vestid nende juurde, jalanõud vms) ja mida kasutatakse ainult töökohas (nt vahetavad töötajad enne töökohale asumist oma riided tööriiete vastu ja peale tööaja lõppu jälle tagasi) ning väljaspool tööaega seda riietust ei kasutata, siis maksuriske ei ole.Kuivõrd taustainfo on piiratud, tuleks antud juhul asuda pigem seisukohale, et tööandja poolt oma juhatuse liikmetele soetatud riideid tuleks käsitleda erisoodustusena.
Äripäeva käsiraamatute foorumis