Kuidas mõista tööandja kohustust austada töötaja privaatsust? Äripäeva käsiraamatute rubriigis Autor annab nõu selgitab seda Risto Hübner, advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat.
Töölepingu seaduse kohaselt allub töötaja tööandja juhtimisele ja kontrollile. Samal ajal sätestab seadus, et tööandja on kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi. Seega võib tööandja küll töökohustuste täitmist kontrollida, kuid see õigus on seadusega piiratud.
Seadus siin selgeid juhiseid ei anna. Ka ei ole Eestis kujunenud arvestatavat kohtupraktikat, mis aitaks seda kohustust selgitada.
Töölepingu seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt peetakse privaatsuse austamise all silmas näiteks keeldu otsida läbi töötaja kabinetti või kuulata pealt telefonikõnesid. Lisaks puudutab see näiteks piiranguid seoses töötaja e-kirjade lugemise ja interneti kasutamise jälgimisega jms.Seega peaks tööandja enne töötaja kontrollimist veenduma, et sellega ei rikutaks töötaja põhiseaduslikku õigust privaatsusele, sh õigust perekonna ja eraelu puutumatusele ning õigust sõnumisaladusele.
Juhul kui tööandja leiab, et teatud juhtudel on tööandjal vajalik näiteks töötaja e-kirju jälgida, peaks töötaja andma selleks eelnevalt oma kirjaliku nõusoleku. Seejuures tuleb tööandjal tagada, et ei jälgitaks töötaja isiklikku kirjavahetust. Soovitatav on juba töölepingu sõlmimisel reguleerida konkreetsed juhtumid, millal on tööandjal õigus töötaja e-kirju jälgida (nt töötaja haigestumisel).
Võib kaaluda ka töötaja kontrollimise tingimuste reguleerimist töökorralduse reeglites. Sel juhul peaks töötaja oma allkirjaga kinnitama, et ta on asjaomaste reeglitega tutvunud. Halvemal juhul võib töötaja privaatsuse (nt sõnumisaladuse) rikkumine tuua kaasa ka tööandja kriminaalvastutuse.
Kui tööandja rikub kohustust austada töötaja privaatsust, võib viimane töölepingu erakorraliselt lõpetada.
Sel juhul on tööandjal kohustus maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Autor: Lemmi Kann, Risto Hübner
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.