Õppepuhkuse tasustamine

Tegemist on kohustusega, mis väikese ettevõtte jaoks võib olla küllaltki koormav, kuid kui täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimused on täidetud, ei ole tööandjal õigust keelduda töötajale õppimiseks vaba aja andmisest ja õppepuhkuse tasu maksmisest. Allpool on välja toodud olulised punktid, mida peab teadma õppepuhkuse tasust.

Kellele makstakse õppepuhkusetasu?

Tasustavat õppepuhkust on õigus saada kõigil töötajatel ja ametnikel, kes osalevad tasemeõppes või tööalastel täienduskoolitustel. Muude õppepuhkuste (sisseastumiseksamite tegemiseks, mittetööalased täiendkoolitused jms) eest tööandja tasu maksma ei pea.

Tasemeõpe on põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamine. Tasemeõppes osalemiseks peab tööandja andma tasustatavat õppepuhkust ka siis, kui õpe toimub tööandja tegevusalast täiesti erinevas valdkonnas. Sageli tekitabki tööandjates tõrkeid see, et nad peavad tegema töötaja harimiseks kulutusi, kuigi on teada, et töötaja plaanib tegevusala vahetada ja sellega seoses ka seniselt töölt lahkuda.

Täienduskoolitusel osalemise eest tuleb õppepuhkusetasu maksta ainult siis, kui õpe on seotud tööga ja kui koolitust viib läbi majandustegevuseregistrisse kantud või tegevusluba omav täienduskoolitusasutus.

Arvestama peab, et tasustatavate õppepäevade arvestus käib kalendriaasta kaupa. Kui on alanud uus kalendriaasta, hakkab õppepuhkuse, sh tasustavate päevade, arvestus uuesti jooksma. Eelmisel kalendriaastal kasutamata jäänud õppepuhkuse päevi uude aastasse üle ei viida.

Kui palju õppepuhkusetasu makstakse?

Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks on töötajal õigus saada õppepuhkust 30 kalendripäeva kalendriaastas. Tööandja peab töötajale maksma keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest. Keskmine töötasu arvutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse määrusega „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Ülejäänud 10 päeva eest tasu maksma ei pea. Erijuhud on ette nähtud tasemeõppe lõpetamiseks, millisel juhul on töötajal õigus saada täiendavat õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest arvutatakse õppepuhkusetasu kehtiva töötasu alammäära alusel.

Õppepuhkusetasu loetakse üheks puhkusetasu liigiks. Nii nagu muu puhkusetasu tuleb ka õppepuhkusetasu maksta välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Igal juhul ei tohi kokku leppida, et õppepuhkusetasu makstakse välja hiljem kui õppepuhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval. Selline kokkulepe ei kehti.

Erinevalt põhipuhkusest, kasutamata jäänud õppepuhkuse päevi töölepingu lõppemisel rahaliselt ei hüvitata.

Õppepuhkust ja tööõiguse valdkonda puudutavatel teemadel vastab vandeadvokaat Kristi Sild Sinu küsimustele teabevara nõuandekeskuses. Kõigile teabevara tellijatele on nõuandekeskuses juriidilise nõu saamine tasuta. Vaata lähemalt www.teabevara.ee

Täiendavat infot õppepuhkuste ja tööõiguse teemade kohta uuri lähemalt tööõiguse teabevaras www.teabevara.ee