Lemmi Kann • 15. november 2010
Jaga lugu:

Loe Reformierakonna majandusprogrammi!  

Eesti Põhjamaade tiigriks! Kuidas? –PÕHJAMAADE PARIM MAJANDUSKESKKOND

Reformierakonna majanduspoliitika eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus. Selle eelduseks on stabiilne majanduskasv ja konkurentsivõimeline majandusstruktuur – just neist  sõltuvad uued töökohad, pensionide tõstmine, teenused lastega peredele, turvalisus ja Põhjamaade tasemel haridus.

Eesti majanduskasvu võti on ülemaailmses väärtusahelas ülespoole liikumine – Eestis tehtu ja loodu peab muutuma oluliselt väärtuslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. Töö tootlikkus ja hind peab kasvama – vaid sellisel juhul saavad kasvada ettevõtlustulu ja palgad. Prioriteetseks on just inimeste sissetulekute kasv, mis pikemas perspektiivis tagab ka riigi ja kohalike eelarvete kaudu ümberjaotatavate vahendite piisavuse. Riik panustab majanduskasvu atraktiivse ja usaldusväärse keskkonna loomisega: hariduse, teaduse ja kultuuri arendamisega, tööturupoliitka, infrastruktuuri-, IT-, energia- ja transpordipoliitika,  õiguspoliitika ja majandusdiplomaatiaga. Kõiki riigi ja kohalike omavalitsuste poolt ettevõetavaid samme, mis mõjutavad majanduskeskkonda, tuleb hinnata nende mõju alusel Eesti rahvusvahelisele konkurentsivõimele.

Riigi suur vastutus, mis võimaldab seda keskkonda rahastada, on elujõuline riigieelarve, stabiilne maksusüsteem, võimalikult madal ning majanduslikult mõistlikult jaotuv maksukoormus. Tuleb luua olukord, kus halbadele aegadele majanduses ei pea reageerima ühegi maksu tõstmisega.  Maksukoormuse alandamine ning teised konkurentsivõimet tõstvad meetmed peavad sõltuma eelarve struktuurse ülejäägi suurusest. 

Nende eesmärkide saavutamiseks viib Reformierakond läbi struktuurseid reforme ja poliitikaid, mis lähtuvad järgmistest põhimõtetest:

MAKSUNDUS

1. Maksurahu kõigi maksude osas, välja arvatud tööjõumaksud:a. loome tööandjatele võimaluse teha 6000 € (93 879 krooni ja 60 sendi) ulatuses aastas maksuvabalt sissemakseid töötaja III pensionisambasse

a. jätkame lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga ning välistame keerulise ja astmeliselt vaesustava tulumaksusüsteemi kehtestamiseb. anname kindluse, et tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi investeeritud kasumilt säilibc. ei tõsta maksukoormustd. järgime põhimõtet, et sotsiaalvajadusi rahastatakse kogutud maksudest, mitte maksude kogumatajätmisest2. Tööjõu maksukoormuse vähendamine kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks, milleks kasutame eelarvevõimaluste tekkel järgmisi maksukärpeid -

a. töötuskindlustusmaksu määra vähendamineb. sotsiaalmaksu lae kehtestaminec. tulumaksumäära vähendamine, koos maksuvaba miinimumi tõstmisegad. erisoodustusmaksu kaotamine tööga seotud tasemekoolituselt, ennekõike doktoriõppelt, sest teenustekeskses globaalses äris pole võimalik edu saavutada, kui puuduvad suurepärase hariduse, töökultuuri ja ärivaistuga inimesede. tööjõu maksude vähendamise kõrval viime läbi metsandussektori arengut toetava tulumaksureformi: metsa müügi korral saab maksustatavast tulust maha arvata 3 müügijärgse aasta kulud3. Säästmise soodustamine:

TÖÖTURG

4. Tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine:a. suurendame tööandjate ja töövõtjate rolli tööturu korraldamisel andes neile võimaluse senisest enam kaasa rääkida töötavatele ja töötutele inimestele pakutavate riiklike teenuste kvaliteedi ja mahu kujundamisela. rakendame haridusprogrammi Põhjamaade tasemel kvaliteetse hariduse andmiseks, muuhulgas edendame Euroopa koole välisspetsialistide laste jaoks ja rahvusvahelist bakalaureuseõpet

b. võtame vastu uue kollektiivse töötüli seaduse, mis tugevdab tööturu osapooli ning reguleerib ühemõtteliselt streigiõigusec. kujundame õiglaselt ümber eri- ja sooduspensionite süsteemi, et tagada võrdsem kohtlemine kõigile pensionieas olevatele inimestele, võimaldada tööturul aktiivsena hoida töövõimelisi ja hea väljaõppega inimesi ning suurendada võimalusi teiste sotsiaalteenuste osutamiseksd. ergutame ülikoole osalema senisest jõulisemalt täiendkoolituse turul, et viia elukestvas õppes osalemine Põhjamaade tasemele5. Investeeringuid ning rahvusvahelist äri ligitõmbava sotsiaalse keskkonna arendamine:

b. jätkame Eesti kujundamist turvalise ja perekeskse elukeskkonnaga riigiksc. edendame Eesti ühiskonna üldist avatust ja sallivustd. jätkame atraktiivse kultuurikeskkonna loomist Eestimaa erinevates piirkondades, mis aitab arendada turismivaldkondae. Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks loome soodsa keskkonna välistudengite ja potentsiaalsete tippspetsialistide Eestisse tulekuks. See aitab Eestisse luua  teadus- ja kompetentsikeskusi ning tagada ettevõtetele kõrgema kvaliteediga tööjõuduf. oleme vastu väheste oskustega võõrtööjõu massilisele sissetoomisele

ETTEVÕTLIKKUSE EDENDAMINE

6. Turutõkete kõrvaldamine ja ausa konkurentsi tagamine: a. võitlus kartellide ja monopolidega, kes takistavad konkurentide turulepääsu ja vähendavad sellega majanduse tõhusust ning tõstavad tarbijahindu on riiklik prioriteet a. vähendame bürokraatiat ja aruandlust, sealhulgas võimaldame alla 100 000 €  (1 564 660 kroonise) aastakäibega väikeettevõtetele mugava raamatupidamise otse e-Maksuameti keskkonnas, kus väikeettevõtja saab ühes kohas lihtsalt koostada ja esitada maksudeklaratsioone ja majandusaasta aruandeid. Laiendame ettevõtjaportaali lisades sinna mugava võimaluse käibemaksukohuslaseks ja kaubamärgi registreerimiseks a. väärtustame ettevõtjat ühiskonnas kui uue rikkuse loojat

7. Bürokraatia ja aruandluse vähendamine:

b. lihtsustame äriühingute ümberkujundamise ja lõpetamisega seotud reegleid, et soodustada ettevõtlusaktiivsust ja juhtimisoskuste taaskasutamist8. Ettevõtluse õpe ja suurem väärtustamine:

b. algatame üliõpilastele suunatud programmi „Hakka ettevõtjaks!“c. viime ettevõtlusõppe põhihariduse õppekavasse

INFRASTRUKTUUR

9. Energiajulgeoleku tagamine odavaima võimaliku hinnaga tarbijaile ja keskkonnale:a. tagame ettevõtetele ja tarbijatele taskukohase elektrivarustuse mitmekesistades ja hajutades tootmist (sealhulgas valmistades ette Eesti oma tuumajaama rajamist), ergutades rohkem kasutama kodumaiseid taastuvaid energiaallikaid ning vähendades sõltuvust julgeolekuriske sisaldavast energia sisseostmisest kolmandatest riikidest. Kodumaiste taastuvate energiaallikate kasutamine loob uusi töökohti metsanduses ning surub alla soojuse hinda tarbijatelea. arendame lennuühendusi eesmärgiga, et Tallinnast saab kõigisse suurematesse Euroopa ärikeskustesse lennata põhimõttel – hommikul sinna, õhtul tagasia. liidestame riiklikud põhiregistrid (maakataster ja kinnistusraamat) ja muudame nende põhiandmed 24/7 veebis tasuta kättesaadavaks. Arendame registrite ristkasutust eesmärgiga viia andmete esitamisega seotud koormus ettevõtja jaoks võimalikult väikeseksa. jätkame investeeringuid riigi ja juhtivate kõrgkoolide osalusel loodud teadusparkide infrastruktuuri arendamisse, et viia kokku innovatsioon ja ettevõtted

10. Eksporti ja ettevõtlust takistavate transpordi pudelikaelte kaotamine:

b. kaotame kodumaiseid veoettevõtjaid välismaistega ebavõrdsesse konkurentsi asetava raskeveokimaksu ja muudame selle maanteetasuks, mida hakatakse võtma ka välismaistelt raskeveokitelt11. Mugava äritegemise infrastruktuuri edendamine:

b. katame Eesti ülikiire internetiühendusega; e-teenuste ja kogu IT sektori potentsiaali edasiarendamiseks ning ettevõtlusvõimaluste parandamiseks regioonides on oluline kaasaegse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia infrastruktuuri väljaarendaminec. oleme eestvedajaks Euroopa digiteenuste ühisturu väljaarendamisel, ennekõike digitaalse isikutuvastamise rahvusvahelise süsteemi rajamisel12. Teadmuspõhist loomemajandust toetava infrastuktuuri edendamine:

b. toetame kunstide rolli suurenemist ettevõtluse mitmekesistamisel, sealhulgas disaini suuremat rakendamist tootearendusesc. loome tingimused rahvusvaheliselt tunnustatud tippspetsialistide palkamiseks Eesti ülikoolidesse strateegilistele erialadele

RIIGIMAJANDUS

13. Võitlus reguleeritud hindadest tuleneva hinnatõusuga:a. vaatame kriitilise pilguga üle Eesti Energia äriplaani välistamaks võimalust, et Eesti tarbija peab hakkama kinni maksma kulutusi, mis ei ole suunatud peamisele - tarbijale odavaima energia pakkumisele ja Eesti energiajulgeoleku tagamiselea. viime riigieelarve aastaks 2013 struktuursesse ülejääki ning hoiame seejärel ülejääki kõigil kasvuaastatela. viime avaliku sektori kasutuseta vara tsiviilkäibesse, sealhulgas lõpetame maareformi

b. loome konkurentsi gaasi pakkumises, et vähendada sõltuvust Vene gaasist ning suruda alla gaasi ja toasooja hind Eesti ettevõtjatele ja tarbijatelec. vähendame taastuvenergia toetusi investeerimiskeskkonda ja riigi poolt võetud keskkonnaeesmärke kahjustamata14. Eesti kui investeeringute ja uute töökohtade sihtmaa rahandusliku usaldusväärsuse süvendamine:

b. kasvatame reserve, mis lubavad võimalikud langusaastad valutult üle elada ka tulevikus15. Riigivara tootlikkuse suurendamine:

b. koondame alustava ettevõtluse riiklikud tugimeetmed ühtsesse, lihtsasse ja paindlikku programmi

ÕIGUSKAITSE

16. Õigusriigi ja õigussüsteemi toimivuse ning ärikeskkonna parandamine:

a. lähtume mistahes ärikeskkonna muudatuste kavandamisel õiguskindluse ning vastava valdkonna ettevõtluse esindajate kaasamise põhimõttestb. arendame kohtusüsteemi sihiga muuta õigusemõistmine kodankele kiiremaks ja odavamaks: kohtasjade menetlus ei tohi üheski kohtuastmes üldreeglina kesta üle 100 päeva. Loome uusi võimalusi kohtule alternatiivsete menetluste rakendamiseks. Kohtuotsuse täitmine peab olema tagatudc. täiustame maksejõuetusõigust ja täitemenetlustd. lihtsustame ja muudame läbipaistvamaks detailplaneeringute menetlemise ja ehitusloa saamise, sealhulgas vähendame bürokraatiat kodu remontimise ja soojustamise kavandamisele. vaatame üle ärikeeldude kohaldamise regulatsiooni, eesmärgiga kõrvaldada turult ebaausad ettevõtjadf. korruptsiooni ennetamiseks ja tõkestamiseks kasutame kõiki sotsiaalseid, õiguslikke ja poliitilisi abinõusidg. vaatame kriitilise pilguga üle riigilõivud

EKSPORDI ERGUTAMINE

17. Ettevõtlustoetuste kasuteguri ning laenude ja garantiide osa suurendamine ekspordi toetamisel:

a. maksumaksja rahast makstavatest ettevõtlustoetustest on kasu vaid siis, kui need parandavad Eesti majandusstruktuuri, mistõttu tuleb Arengufondi, EASi, Kredexi ja PRIA kaudu makstavate toetuste maht ja teravik suunata ennekõike alustavate ja eksportivate ettevõtete toetuseksb. riigieelarve vahendite piiratuse juures peame õigeks järk-järgult liikuda toetustelt laenude ja garantiide kasutamisele ning keskenduda koostööd ja tootearendust ergutavatele meetmetele18. Eesti ettevõtluskeskkonna jõulisem tutvustamine välisturgudel:

a. seame eesmärgiks muuta Eesti rahvusvaheliste äride peakorteriks, maailma koorilaulupealinnaks, regionaalseks meditsiini-, küberkaitse- ja messikeskuseks, tunnustatud loomemajanduse ja disainimaaksb. laiendame välisesinduste võrku, muuhulgas ehitame ja mehitame uued saatkonnad Hiinas ja Kasahstanis, peakonsulaadi Austraalias ning kaalume saatkonna avamist Indiasc. algatame eraldi programmi Aasia kapitali ja turistide meelitamiseks Eestisse

FINANTSKESKKOND

19. Finantskeskkonna turvalisuse suurendamine:

a. ausa konkurentsi kindlustamiseks tugevdame ennetavat järelevalvet panganduse ning pensionifondide tegevuse üle. Anname Finantsinspektsiooni tegevusele uue seadusliku aluse ja sisu, et järelevalve oleks kiire ja karm. Soovime suurte rahvusvaheliste pankade lisandumist Eesti turule.b. lihtsustame reegleid, et sisuliselt käivituks börs alternatiivse heade äriideede rahastamise allikana ka väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eesti elanikest peab saama omanikuühiskond mitte ainult kinnisvaraomandi vaid ka ettevõtete omanikuks olemise kaudu20. Kindlustusturu edasiarendmine

a. loome kaasaegse tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse, mis motiveerib töövõtjaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkondab. tegutseme sihiga laiendada kindlustustegevust oluliselt enam ka tervisest ning ajutisest või alalisest töövõimetusest ja maksejõuetusest tulenevatele riskidele. Ettevõtluse ja ekspordi toetamiseks võib riik võtta enda peale teatud riskide kindlustamise eraõiguslikus kindlustuses

Stabiilse majanduskasvu saavutamise eelduseks on lisaks struktuursed reformid hariduses, energeetikas ja halduses ning Eesti transpordiühenduste arendamine, mis on põhjalikumalt käsitletud valimisprogrammi osades: Konkurentsivõimeline haridus, Energeetikajulgeolek, Tõhus ja moodne kodanike riik ning Ühtne Eesti.

Jaga lugu:
Seotud lood
RAAMATUPIDAJA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad raamatupidaja uudised igal nädalal enda postkasti.

Raamatupidaja.ee toetajad:

Enimloetud
Marianne Lõhmus
Marianne Lõhmusraamatupidaja.ee ärijuhtTel: 6670405Marianne@raamatupidaja.ee
Cätlin Puhkan
Cätlin Puhkanraamatupidaja.ee reklaami müügijuhtTel: 53 315 700catlin.puhkan@aripaev.ee