Ettevõtete ja majapidamiste laenuvõimekus on kasvanud

Ettevõtete ja majapidamiste bilansid on tugevnenud ning reaalsektori laenuvõtmise võimekus tõusnud. Samas on nii majapidamiste kui ka ettevõtete laenutegevus kodumaisel krediiditurul jäänud loiuks. Kõige rohkem on vähenenud kinnisvara- ja ehitussektori rahastamine, samal ajal kui tööstus- ja kaubandusettevõtete laenuaktiivsus on kasvanud.

Kodumaine laenunõudlus on küll vähenenud, kuid ettevõtete otselaenamine välisriikidest oluliselt kasvanud. Muu hulgas viitab see asjaolule, et Eestis reaalsektori laenude riskipreemia kasvas kriisi käigus oluliselt rohkem kui Põhjamaades. See erinevus riskipreemiates pole ka 2010. aasta jooksul kuigi palju vähenenud.

Majanduskriis suurendas pankade riskikartlikkust ning pangad hakkasid kliente hoolikamalt valima. 2010. aastal on pangad reguleerinud laenupakkumist eelkõige kliente eristavate riskipreemiate abil, mahulisi piiranguid laenude väljastamisele ei seata.

Intressi­marginaalide üldine kõrge tase näitab, et pangad soovivad praeguses majandus­keskkonnas hoida laenuandmise riskid kontrolli all. Samal ajal ei ole pankadel otseseid piiranguid laenunõudluse finantseerimisel ning valmisolek laenumahtude ja omavahelise konkurentsi suurendamiseks on olemas.

Lähikuudel jääb reaalsektori rahastamise olukord stabiilseks. Tõenäoliselt elavneb reaalsektori rahastamine rohkem 2011. aasta esimesel poolel, kui majandusaktiivsuse ja reaalsektori kindlustunde taastumine hakkab avalduma ka kasvavas laenunõudluses ning pankadevaheline konkurents tiheneb.

Alates 2010. aasta sügisest hakkab Eesti Pank kaks korda aastas avaldama reaalsektori rahastamisvajaduse ja laenamise ülevaadet. See hõlmab panga- ja liisingustatistikat, finantskontode analüüsi ning laenunõudlust ja -pakkumist.