Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riik lubab teha maksupetturi elu kibedamaks
Aasta esimese kuue kuuga jäi riigil pettuste ja varjamiste tõttu peamiselt vanametalli-, ehituse-, kütuse- ja puiduärist saamata üle poole miljardi krooni käibemaksu. Maksuamet lubab riskivaldkondi tugevamalt pigistama hakata.
Amet keskendub tänavu neljale pettusealtimale sektorile. Neist kütustega seotud pettused moodustavad saamata jäänud summast enam kui poole - kuue kuuga jäi laekumata 360 miljonit krooni. Võrdluseks - mullu terve aastaga 325 miljonit.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhi Egon Veermäe sõnul kasvab selles sektoris varifirmade arv - kui kaks aastat tagasi pani end majandustegevuse registris keskmiselt kirja kolm kütusefirmat kuus, siis tänavu 13,6 firmat.
Valdavalt kasutatakse pettustes diislikütust. "Kütus tuuakse aktsiisilattu ja aktsiisilaost müüakse see välja. Seejärel liigub nimetatud kütus läbi mitme vahendaja jaemüügi ettevõtetele," selgitas Veermäe.
"Varifirmade kaudu kütuse müügi eesmärk on hoida kõrvale riigimaksudest kas neid deklareerimata või siis deklareerides, aga mitte makstes," lisas ta.
Kütuseäri puhastamiseks muutus aasta alguses käibemaksuseadus, mis lubab maksuhalduril nõuda aktsiisikauba käitlejalt tagatist tekkida võiva maksukohustuse täitmiseks.
Advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid juhtivpartneri Priit Lätti sõnul see plaanitud kujul ei tööta, sest tagatissumma määratakse valimatult ausatele kütusekäitlejatele elementaarseid põhjendusi tagatise määramise otsustes esitamata.
"Maksuhalduril ei ole vahet, kas ettevõtja on tegutsenud kütuseäris pikaajaliselt või on tegemist alles tegevust alustava isikuga. Samuti pole oluline isiku eelnev maksualane käitumine või tema finantsseis. Piisab pelgalt asjaolust, et tegeletakse kütusega," kommenteeris Lätt.
Lisaks kütusele vilistavad juba aastaid seadustele paljud vanametalli vahendajad. Tänavu analüüsitud 300 vanametalli ostu-müügiga tegelevast firmast kasutas pea iga teine ehk 41% aastail 2005-2009 varifirmade arveid kogusummas 405 miljonit krooni. Sellest veerand kogunes mullu.
Puudub ülevaade vanametalli kogustest
"Kaup pärineb peamiselt füüsilistelt isikutelt või muudest riikidest, mistõttu ei saa kauba soetuselt sisendkäibemaksu arvestada," kommenteeris Veermäe põhjusi. Maksuameti andmeil soetasid Eesti vanametalliga tegelevad firmad mullu Lätist kaupa 147 miljoni krooni eest, peamiselt värviliste metallide jäätmeid, nagu vaske, alumiiniumi, messingit jms, kuid soetatakse ka musta vanametalli.
Hetkel kuum
"Metallijäätmed liiguvad väiksemate vahendajate kaudu lõppkokkuostjateni või soetavad viimased vanametalli ise otse Läti äriühingutelt. Eestis jäätmed töödeldakse, st sorteeritakse, pressitakse, lõigatakse ja seejärel eksporditakse kas otse või erinevate ELi riikide vahendajate kaudu Aasia turgudele," selgitas Veermäe.
Puudub ülevaade, kui suured kogused kaupa sel moel liiguvad, sest need selguvad tihti alles maksukontrollide käigus. Sisendkäibemaksu summade arvestamiseks vormistatakse kauba soetus Lätist varifirmade nimel ja vastavad andmed jäetakse deklareerimata.
"Kuna metallijäätmete ost-müük toimub tavaliselt mitme vahendaja kaudu, kusjuures kauba koguseid vahepeal töödeldakse ja sorteeritakse ümber, siis jõuavad Lätist pärinevad vanametalli jäätmed hinnanguliselt peaaegu kõigi valdkonnas tegutsevate ettevõteteni," lisas Veermäe.
Maksuamet kontrollib ses valdkonnas tänavu peamiselt ostu-müügi tehingute ahelas osalevaid vahendajaid, et tuvastada vanametalli tegelik päritolu.
Vanametalli ja ka kinnisvaraga tehtud maksupettuste tõkestamiseks plaanib rahandusministeerium uuest aastast käibemaksuseadusesse erikorra sisse viimist. Selle järgi maksustab kinnisasja ja metallijäätmete käibe saaja. Valitsus kiitis eile muutuse heaks.
"Peame selle augu kinni panema," kommenteeris eile rahandusminister Jürgen Ligi pettusi, kus riigilt küsitakse käibemaksu tagasi seda ise maksmata.
Ehitajate elu läheb keerulisemaks
Soome ja Eesti maksuametite koostöös kontrollitakse teravamalt põhjanaabrite objektidel tegutsevaid meie firmasid.
Viimasel kahel aastal kasutasid 500 ehitusega seotud ja maksuameti kontrolli läbinud ettevõtet varifirmade arveid enam kui 385 miljoni krooni suuruses summas. Varjatakse käivet, kasutatakse fiktiivseid arveid, lisaks patustavad ehitajad tööjõumaksudega.
"Problemaatilisemad on just väike- ja keskmised ehitusettevõtted," kommenteeris Veermäe.
Taust
Maksu- ja tolliameti esimese poolaasta kokkuvõte
* 556 miljonit krooni makse jäeti deklareerimata. * 73% rikkumistest annavad käibemaksualased rikkumised ja -pettused. * Ettevõtjate seas on suurim probleem fiktiivsete arvete kasutamine.
Autor: Lemmi Kann, Rivo Sarapik
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele