Aasta 2010 paistab silma tülide poolest. Jaekaubandusketid heitlevad omavahel ja pitsitavad põllumajandustootjaid. Ehitusfirmad tülitsevad omavahel ja hankijatega. Nüüd on pahandus käes maksu- ja tolliameti ning kütusefirmade vahel.
Tüliõunaks tagatised, mida käibemaksuseadus lubab maksuhalduril sellest aastast nõuda aktsiisikauba käitlejatelt. Et oleks kindel, et need ikka täidavad oma tekkida võiva maksukohustuse riigi ees.
Käibemaksuseadus jätab maksu- ja tolliameti otsustada, kellelt tagatist küsida. Ja ehkki maksuhaldur rahustas aasta algul kütusefirmasid, et määrab tagatisi vaid neile firmadele, kelle puhul on tal põhjust kahtlustada pettust, otsustas maksuhaldur kõiki kütusefirmasid ühe vitsaga lüüa. Nii soliidsed ja pikaajalised turul tegutsejad kui ka algajad ja teadmata maksekäitumisega firmad peavad ühtviisi enne tehingut kopsaka rahasumma välja käima.
Seega on advokaadibüroo Glimstedt Straus ja Partnerid juhtivpartneril Priit Lätil alust maksuhaldurit sõnamurdmises süüdistada küll.
Lugedes maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhi Egon Veermäe põhjendusi halduri käitumisele, paistavad needki asjalikud: kütusesektoris toimuvate pettuste tõttu on riigil tänavu esimesel poolaastal saamata jäänud 360 miljonit krooni, kütusekäitlejaid tekib muudkui juurde ning kokku on neid praegu juba 368 (Soomes samal ajal on neid kümmekond).
Maksuhaldur tahab pettusi vähendada, see on selge. Temalt nõutakse maksimaalselt maksukroonide kokkukogumist, aga selline on reaalsus ja haldur kasutab Priit Läti hinnangul lihtsaimat teed. Aga võib olla hetkel ka ainsat seaduslikku teed, mis maksuametil on kasutada kütuseäri õiglasemaks muutmiseks ja maksuraha kättesaamiseks.
Pahameele peaksid ettevõtjad (millegipärast ei ole veel kostnud alkoholi- ja tubakakäitlejate hädakisa) ja nende õigusnõustajad suunama seega seadusetegijaile, et maksuhaldur ei peaks laveerima, et kuidagi korrastada olukorda kütuseturul, mis on tekkinud senistele seadustele vaatamata ja enne tagatise küsimise võimalust.
Kui vaadata asjale ausate kütusefirmade poolelt - kuigi Veermäe sõnade järgi kütuseturul midagi ausat ja õiglast polegi -, siis toimetus soovitab neil solvumine maksupetturitega ühele pulgale panemisest unustada ja mõelda positiivselt.
Tagatissumma on suur ja käib paljudele turule tükkivatele ja juba tegutsevatele väikestele (vari)firmadele üle jõu. Sedasi on suurtel, soliidsetel ja pika praktikaga firmadel lahedam tegutseda. Ei tule pahandust, kui ununevad riigimaksud maksmata - tagatis läheks selle ette. Ja lõpuks - tagatis ei ole alatiseks kadunud raha. Võita on aga parem maine, kui kogu kohalik turg muutub ausamaks.
Autor: Lemmi Kann, Äripäev
Seotud lood
Aasta esimese kuue kuuga jäi riigil pettuste ja varjamiste tõttu peamiselt vanametalli-, ehituse-, kütuse- ja puiduärist saamata üle poole miljardi krooni käibemaksu. Maksuamet lubab riskivaldkondi tugevamalt pigistama hakata.
See, mis toimub meie kütuseturul, ei ole normaalne. Täpselt nii ütleb iga aus ettevõtja. Kütuseturg vajab selgemat reguleerimist ja maksuhalduri arvates on olukorra normaliseerimise üks lahendus eelkõige tegevuslubade süsteemi muutmine senisest nn formaalsest teatamisest garanteeritud loamenetluseni, et tagada kindlustunne teiste turul osalejate suhtes.
Raamatupidajate töö on paratamatult seotud ka keeruliste võlgnike ja võlgadega. Paraku on võlgnikega tegelemine sageli aeganõudev ja stressirohke, sest tuleb saata meeldetuletusi ja tegeleda ka vaidlustega.
Infopanga võlaregistril on nüüd olemas tõhus lahendus, mis säästab raamatupidajate aega ja ka närve.
Viimased uudised
Maksuametil on õigus hinnata maksuvabastuse kasutamist ka aastaid hiljem.
Siit leiad ka artikli “Kes on seotud isikud ja kuidas nende tehinguid aastaaruandes õigesti kajastada”
Hetkel kuum
Tagasi Raamatupidaja esilehele