FIEd ettevõtluse taimelava ning eriti praegusel ajal peaks riik looma vägagi paindlikud tingimused sellega tegelemiseks, mitte üritama FIE käest iga viimast krooni maksudeks kätte saada, ei ole FIEdest raamatupidaja.ee lugejad rahul sellega, et riigiisad jätsid sotsiaalmaksuseadust muutes alustavad FIEd ilma võimalusest kergemini startida.
Ettevõtluskonsultamt
Olavi Kärsna kirjutas 16. juunil, et kui sotsiaalmaksuseaduse muudatus annab tööandjatele võimaluse maksta töötu palkamisel sotsiaalmaksu tegelikult palgalt, siis FIEks hakanud peavad pärast töötukassa koolituse läbimist kohe täie rauaga maksma hakkama.
„Tunnen, et riik ei soosi kuidagi neid töötajaid, kes ei ela riigi annetustest. Tahaks, et märgataks igat inimest, kes ise teenib ausa tööga elatist. Riigiisad, olge mõistvamad ja soosivamad töökate inimeste suhtes! Kõik tahavad elada!“ kirjutab raamatupidaja.ee kommentaariumis kuus aastat FIEna tegutsenud Kadi.
Kadi staatusekaaslane nendib, et hakkas FIEks sundolukorras, sest muud varianti väikesele ja üksi tegutsevale ettevõtlikult inimesele lihtsalt ei ole.
„Pea kõik juuksurid, maniküürijad, massöörid, kosmeetikud ehk iluteenindajad on sunnitud FIEd olema. Nad peavad maksma ka kohamaksu peremehele, kes muide selle najal laia elu elab ja oma sissetuleku FIEde makstud kohamaksudest saabki, nii et see vaene FIE on mitmeid kordi liistule tõmmatud ja igatepidi sundolukorras,“ kirjeldab ta FIEde igapäevast elu-olu.
Viimase aja tendents on aga see, et paljud iluteenuste pakkujad on karmide olude sunnil FIE staatusest loobunud ning ennast töötuks registreerinud, tegelikult tegutsevad nad aga edasi. Nii Lasnamäel kui Mustamäel on seetõttu tekkinud palju „varisalonge“, kuhu endised FIEd on oma klientuuri kaasa võtnud. Massöörid tegutsevad edasi massaažisalaongides. Omanikud pigistavad sellise teguviisi peale aga silma kinni, sest on ju ka nende tulud mängus.
„Seda on riik siis tahtnud,“ nendib lugeja, “lihtsam on maksta tööturaha kui et tulla vastu FIEdele ja nende maksukoormust raskel ajal veidigi alandada. Kui tegevus on nii väike, siis OÜ loomine ei ole ju mingil juhul mõttekas,“ märgib ta ka lisab, et enamus neist nö põranda alla läinud FIEdest on juba staažikad tegijad, kes alustasid kunagi eelmise masu ajal.
„Toona lõigi riik alternatiiviks tööpuudusele võimaluse töötada ka väiksema koormusega ettevõtjatel ja üksi tegutsejatel, nüüd aga leiab riik, et tuleb just neid väikesi kõige rohkem pigistada. Miks, sellest ei ole ma aru saanud.“
Kolmas FIE karmi leiba sööv kommentaator märgib, et riik tegi küll uue tööturu seaduse, mille põhiideeks on töötajate koondamise lihtsustamine ja odavdamine, aga teise asjana tuleks teha seadus, mis FIEks hakkamist ja olemist oluliselt odavdaks ja lihtsustaks ning pakuks mingeidki valikuvõimalusi näiteks sotsiaalsete garantiide ja vastutuse osas.
„Mida rohkem kodanikke on ühiskonnas töise tegevusega hõivatud, seda tugevam on ühiskond. Riigi kohus on luua selleks sobiv keskkond, et igaüks leiaks oma. Ja "vana hea" reformierakond peab jalad kõhu alt välja sirutama ja asja ette võtma, hoolimata Ligist, sest teistest erakondadest pole asja,“ nendib lugeja.
Seotud lood
Raamatupidaja.ee uuris IRLi poliitikasekretär Margus Tsahknalt, miks ei ole IRLi valimisprogrammis komplekset lähenemist FIEde maksukoormuse reguleerimiseks, mida erakond oluliseks pidas. Tsahkna sõnul võiksid targad poliitikud selle koalitsioonilepingusse sisse kirjutada.
Riigikogu lükkas täna valitsuskoalitsiooni häältega tagasi sotsiaaldemokraatide eelnõu, mille eesmärgiks oli lõpetada füüsilisest isikutest ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine haigushüvitiste saamisel.
Kui sotsiaalmaksuseaduse muudatus annab tööandjatele võimaluse maksta töötu palkamisel sotsiaalmaksu tegelikult palgalt, siis FIEks hakanud peavad pärast töötukassa koolituse läbimist kohe täie rauaga maksma hakkama, kirjutab ettevõtluskonsultant Olavi Kärsna.
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.