Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Uuring: Eesti euroskepsise taga Kreekaga seotud hirmud
Eesti kõige euroskeptilisemate elanikegruppide hoiakuid euro suhtes mõjutab kartus, et Kreeka võib rikkuda euro stabiilsust rahaühikuna ning et Eestiga võib minna sama halvasti kui Kreekaga.
Nii selgus uuringufirma Saar Poll aprillis-mais läbi viidud küsitlusest ühiskonnagruppide hulgas, kes on eurole ülemineku osas kõige ebalevamad. Uuringu eesmärk oli selgitada, mida kardetakse, miks kardetakse ning kuidas hirme leevendada.
"Ega me ei saa uudiste voogu pidurdada," kommenteeris Kreekaga seotud kartusi rahandusminister Jürgen Ligi. "Proovime ikkagi selgitada, et Kreekaga tegeletakse ja et Kreeka ise endaga tegeleb. Kas eurotsooni servas on võlad või ei, tulemus on meie jaoks sama – fikseeritud kurss ja integreerituse tase tagab selle, et kõik, mis juhtub eurotsoonis, juhtub ka meil," ütles ta.
"Kui Kreeka suudab usaldust euro vastu kõigutada, siis samal hetkel kõigutab ta usaldust ka Eesti krooni vastu. Aga ega neid umbusklikke keerulise jutuga ümber ei veena, kes ei usu see ei usu," rääkis Ligi.
Teiste euroga seotud hirmude seas nimetati eelkõige hinnatõusu. Samuti arvati tülikaks müntidega arveldamine ja keeruline vahetuskurss, millega uusi eurovääringuid kroonidesse arvutada.
Ettevõtjate seas olid suurimad kartused euroga seoses raamatupidajatel, kel tuleb vastata paljudele detailsetele küsimustele, mis euro tulek kaasa toob. Samuti näitas uuring, et ettevalmistustega eurole üleminekuks pole veel valdavalt alustatud.
Venekeelse elanikkonna seas peljati enim säästudest ilma jäämist ja võimalusi petta saada. Madalapalgalised elanikud Tallinnas pelgasid euro tulekust turistide vähenemist – hinnad tõusevad ja turistid lähevad pigem Lätti või Venemaale.
Euro vastu räägib ka eestlaste suur emotsionaalne side Eesti krooniga. Kroon on ilus raha, euro aga uuringule vastanute hinnangul „hall valuuta“.
Eurole ülemineku plussidest nimetati kõige sagedamini reisimise ja hinnavõrdluse lihtsustumist. Samuti eeldati, et Eesti konkurentsivõime kasvab võrreldes Läti ja Leeduga ning et riik muutub välisinvestoritele atraktiivsemaks. Suureneb usaldus riigi majanduse suhtes.
Saar Polli uuringus küsitleti 1-2 palgatöötajaga väikeettevõtjaid, Lõuna-Eesti pensionäre, Ida-Viru mitte-eestlasi ning Tallinna madalama sissetulekuga elanikke.
Loe uuringu kokkuvõtet SIIT.
Autor: Lemmi Kann, Sirje Rank
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Üle 2000 inimese on juba andnud endast märku
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele