Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu sai valmis

Mahukast eelnõust moodustavad MTSÜSi põhiosa 72 paragrahvi ligikaudu ¼ kogu eelnõu mahust ehk ¾ on rakendussätted. Viimase moodustavad nn eriseaduste muudatused, peamiselt tegevuslubasid, registreeringuid ja teavitamiskohustust puudutavas osas. Kuivõrd eelnõu jõustamine seadusena eeldab riigi poolt ka üsna mahukaid investeeringuid infotehnoloogiliste vahendite arendamiseks on hetkel planeeritud seaduse jõustumise ajaks 1. jaanuar 2013.

Ettevõtja jaoks põhimõttelisemad muudatused

Ettevõtja jaoks lihtsustavad majandustegevust kindlasti muudatus, et registreering asendatakse teavitamisega, mille pealt ei tule tasuda riigilõivu ning loobutakse iga-aastasest registreeringu õiguse kinnitamise kohustusest. Samuti ühtlustatakse registrites registreerimise ja tegevusloa menetlused, kaotatakse ebamõistlikud registreerimise ja tegevusloa perioodilise uuendamise nõuded, sätestatakse ammendavad tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused (tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate ehk majandustegevusest lähtuva ohuga seotud nõuete rikkumine, st tegevusluba ei saa kehtetuks tunnistada asjaomase majandustegevusega vahetult mitteseotud nõuete rikkumise tõttu) jne.

Loobutakse karistusest majandustegevuse registri registreeringuta tegutsemise eest ehk võimalikud on haldussunnivahendid nende isikute korrale kutsumiseks, kes teavitamiskohustust ei täida. Tegevusloa kontrolliesemes (senised tegevusloa väljastamisest keeldumise ja tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused) kaotatakse ebaselged nõuded või täpsustatakse neid jne. Järgnevalt mõnedest muudatusega kaasnevatest põhimõtetest lähemalt.

Teenuste direktiiviga ettevõtjatele loodud eeliseid laiendatakse ka enamikule muudest majandustegevuse valdkondadest. Sellisteks eelisteks on näiteks õigus suhelda haldusorganitega läbi ühtse kontaktpunkti, tegevusloa tähtajatus üldise reeglina ning tegevusloa fiktsioon ehk vaikimisi kehtima hakkamine juhul, kui haldusorgan ei ole tegevusloa taotlust tähtaegselt lahendanud.

MTR registreeringutelt võetakse nende tänane tegevusloa iseloom

MTSÜS koostamisega seoses on analüüsitud palju, kas ei oleks otstarbekas suurem osa täna kehtivatest n-ö „pehmetest tegevuslubadest“ (milleks MTR registreeringuid nende „õhukese kontrollieseme“ tõttu võib nimetada) muuta ümber teatamiskohustusteks. Paljudel juhtudel on nii ka tehtud. Samas on osade registreerimiskohustuste puhul leitud, et nende teatamiskohustuseks muutmine ei ole põhjendatud, mis on toonud kaasa nende nimetamise tegevusloaks, kuid nende kontrollieset „paksemaks“ muutmata. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et kuigi on mitmeid tegevusalasid, kus praegu kehtib registreerimiskohustus, kuid eelnõu kohaselt peaks see tulevikus asenduma tegevusloaga, ei ole tegemist iseenesest olukorra karmistumisega, vaid pigem asjade õige nimega nimetamisega.

Eelnõuga kaotatakse registreeringu õigsuse iga-aastase kinnitamise kohustus

Arvestades asjaoluga, et enamike „päris“ tegevuslubade puhul puudub nii analoogiline kohustus kui ka haldusorgani kohustus teostada iga-aastast järelevalvet juba praegu, on registreeringu iga-aastase kinnitamise nõue ilmselt ebaproportsionaalselt koormav. Sisuliselt muudab see täna MTR registreeringud üheaastasteks tegevuslubadeks, mille puhul on küsitav ka nende kooskõla teenuste direktiivi nõuetega. Seetõttu võib kinnitamiskohustusest loobumist lugeda ka õiguslikku selgust tagavaks ning põhjendatuks.

Ühtne kontaktpunkt ja elektrooniline menetlus

Eelnõuga soovitakse senisest enam võimaldada ettevõtetele kasutada haldusorganiga suhtlemisel nn ühtset kontaktpunkti ja elektroonilist menetlust. See tähendab sedagi, et kõikvõimalikke paberkandjal tegevuslubasid ning teisi ettevõtjale adresseeritud otsuseid asendavad tulevikus pigem registrisse kantud andmed ning vajadusel nende väljatrükk. Elektroonilise menetlusega seondub seegi, et ettevõtja tegevuslubade menetlus peaks toimuma edaspidi reeglina elektroonilises vormis vastava veebilehekülje vahendusel (ettevõtjaportaal ja Eesti teabevärav, www.eesti.ee).

Küll jääb loomulikult ka paberil menetluse võimalus, kuid eelistatumaks peaks saama siiski elektrooniline. Alternatiivina saab mistahes teadete ja taotlustega, sealhulgas kogu tegevusloaga seonduvat menetlust edaspidi vajadusel ettevõtja soovil läbi viia notar. Säilivad ka senised suhtlusvõimalused. Registripidaja või notari tegevus ühtse kontaktpunktina ei mõjuta teadete ja taotluse suhtes kehtivaid tähtaegu, asutuste pädevust ega ettevõtja õigust esitada mistahes teateid ja taotlusi paberil või elektrooniliselt otse pädevale haldusorganile.

Tegevuslubade andmise reeglid ühtlustatakse

Üheks olulisemaks muudatuseks on samuti tegevuslubade andmise reeglite ühtlustamine. Täna kehtivad enamiku tegevuslubade andmiste kohta erinevad reeglid, ligi sajas erinevas seaduses ning sageli arvuliselt veel rohkemates määrustes, kusjuures erisuste tegemiseks puuduvad sageli põhjendused. Loomulikult säilivad põhjendatud erandid ka tulevikus, kuid üldpõhimõtted muutuvad sarnasteks, mis peaks suurendama õigusselgust ning nendest arusaamist.

Üheks kavandatud muudatuseks on see, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine tehakse lubatavaks vaid tegevusloaga seotud tingimuste ning hoolsuskohustuse rikkumise korral. Tegevusloa kontrolliese on tingimused, mille täitmist tegevusloa andmisel kontrollitakse ning kõrvaltingimused on tegevusloas näidatud tingimused, mida tegevusloa saanud ettevõtja peab täitma. Üksnes selliste, tegevusloaga vahetult seotud tingimuste rikkumine, võib olla aluseks ettevõtjalt tegevusloa äravõtmiseks.

Seejuures saab ettevõtja tegevusloa äravõtmist vältida, kui ta tõendab, et on teinud endast mõistlikult sõltuva rikkumiste vältimiseks ehk on täitnud ettevõtja hoolsuskohustust. Täiendavate muudatustega on kavas luua ka üldnormid võimaldamaks tegevusloa üleandmist. See oleks rakendatav eelkõige ettevõtte pärimise või võõrandamise, samuti äriühingute ühinemise või jagunemise korral.

Iseenesest mõistetavalt on ülaltoodu vaid üsna väike osa kõigist MTSÜSiga kavandatud muudatustest, mistõttu on kõigil huvilistel võimalik nii eelnõu kui ka sellele lisatud põhjaliku seletuskirjaga tutvuda tavapärasel viisil ka Kaubanduskoja veebilehel. Oodatud on ka kõik arvamused ja kommentaarid.

 Artikkel ilmus Kuabandus-Tööstuskoja Teatajas.

Autor: Lemmi Kann, Mait Palts