Ettevõtja arvates oleks kohtu otsustusõigus põhjendamatult piiratud, kui kohus ei saa otsustada, kas ja millise aja jooksul on kõigi võlausaldajate parimaid huve silmas pidades võimalik saneerimiskava koostada ning tähtaegselt kohtule kinnitamiseks esitada. Esimese astme kohus leidis, et ettevõtja avalduses märgitud selgitus on mõjuvaks põhjuseks, mille puhul saab tähtaega pikendada.
Tähtaja pikendamise osas tekkis aga vaidlus ning Riigikohus kummutas selgelt esimese astme kohtu arusaama antud küsimuses. Saneerimisseaduse kohaselt võib saneerimiskava esitamise tähtaeg olla kuni 60 päeva. Riigikohus asus seisukohale, et üldjuhul võib kohus enda määratud menetlustähtaega mõjuval põhjusel pikendada, kuid siinjuures tuleb silmas pidada olulist erisust.
Nimelt juhul, kui seaduses on ettenähtud selged tähtaja piirid, on kohus nendega seotud ega või määrata menetlustähtaega, mis neid piire ületab. Seega on kohtul võimalik saneerimiskava esitamise tähtaega pikendada ainult nimetatud 60 päevase tähtaja piires.
Olukorras, kus ettevõte ei ole veel pankrotiohus, kuid selline stsenaarium on tulevikus tõenäoline, on vaja tegutseda kiiresti. Saneerimine eeldab kiireid otsuseid ja kiiret menetlust ning seetõttu ongi seaduses sätestatud võrdlemisi lühikesed tähtajad. Selle eesmärk on tagada võimalikult kiire saneerimismenetlus, sest tulevikus tekkiva maksejõuetuse ohu korral on nii ettevõttele kui ka võlausaldajatele kasulik kiiresti tarvitusele võtta vajalikud abinõud majanduslike raskuste ületamiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Ka Riigikohus kinnitas, et 60-päevase tähtaja eesmärgiks on võimalikult kiire saneerimismenetlus. Lisaks on kohtu hinnangul saneerimist taotleval ettevõtjal võimalik saneerimiskava koostamist alustada juba enne kohtule vastava avalduse esitamist ning seeläbi tagada ise kiire ja efektiive saneerimismenetlus.
Seega tuleb saneerimise taotlemisel arvestada, et saneerimiskava ei ole võimalik pikendada üle 60 päeva.
Autor: Lemmi Kann, Mikk Läänemets