19. aprill 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KOMMENTAAR: õppepuhkus on töötaja õigus

Tööandja võimalused piirata töötajat õppepuhkuse vormi valimisel on advokaadibüroo Lepik & Luhaäär advokaadi Triinu Hiobi hinnangul üsna piiratud. Kõigile õppivatele töötajatele õppuhkuseõiguse tagamise idee realiseerimiseks tuleks advokaadi sõnul aga seadust täpsustada.

Järgneb Triinu Hiobi kommentaar:

Täiskasvanute koolituse seadus näeb ette õppiva töötaja õiguse saada n.ö tavalist õppepuhkust 30 kalendripäeva aastas ja lisaks õppe lõpetamiseks täiendavat õppepuhkust 15 päeva.

Esimene neist on tasemekoolituse puhul tasustatud 20 päeva ulatuses keskmise töötasuga, teine aga vaid alampalgaga. 30 kalendripäeva pikkust õppepuhkust võib töötaja kasutada mistahes õppetööalaseks tegevuseks, olgu siis loengutes käimine, eksamite sooritamine või hoopis lõputöö kirjutamine. See, et töötajal on võimalik saada õppe lõpetamiseks 15 päeva täiendavat õppepuhkust, on pigem lisaõigus neile, kes muu õppepuhkuse ära kasutanud või kavatsevad seda samal aastal kasutada muuks koolituseks, ega võta võimalust kasutada lõputöö kirjutamiseks tavalist väljavõtmata õppepuhkust.

Seega leian, et töötajal on võimalik valida, missuguse õppepuhkuse ta  soovib lõputöö kirjutamiseks võtta – õppepuhkus on töötaja õigus ning tööandja võimalused siin töötajat piirata on minu arvates üsna piiratud.Küll aga tasuks töötajal õppepuhkust nõudes määratleda, millist õppepuhkuseõigust ta soovib realiseerida. Kui siis tööandja tasustab töötajat väiksemas ulatuses (20 päevaks keskmise töötasu säilitamise asemel makstakse vaid alampalka), ei jää siiski muud teed kui pöörduda saamata tasu nõudmiseks töövaidluskomisjoni või kohtusse – vaid need organid saavad puuduva tasu siduvalt välja mõista.

On mõneti üllatav, et taoline probleem on tekkinud. Täiskasvanute koolituse seadus pärineb küll aastast 1993 ning tekitab ka paljude muutmiste-täiendamiste järel segadust, kuid minu meelest on oluliselt tõsisem ja võimalikke vaidlusi tekitav küsimus see, et seaduses sisalduv definitsioon seob ikka veel tasemekoolituse mõiste õhtuse, kaugõppe või eksternina õppimisega. Puht grammatiliselt vaadatuna võiks seega panna küsimuse alla üldse täiskoormusel õppivate tudengite tasustamise õppepuhkuse ajal.

Selles osas oleks hea meel näha seaduses täpsustust, mis aitaks realiseerida eelmisel suvel sisseviidud ideed kõigile õppivatele töötajatele õppuhkuseõiguse tagamisest.

Kommentaar on kirjutatud vastukajana EPLi artiklile "Rahandusministeerium tahab tudengi puhkusetasu kärpida" ning EÜLi seisukohale  "Õppepuhkuse tasu maksmise aluseks tuleb võtta keskmine palk."

Autor: Lemmi Kann, Triinu Hiob

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700