Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Õppepuhkuse uus kord külvab pingeid
Riigikogu kultuurikomisjoni aseesimehe Mailis Repsi sõnul kurdavad töötavad üliõpilased, et ettevõtjad sunnivad neid uuele seadusele toetudes õppepuhkust suvel välja võtma, ettevõtjate sõnul aga on nad endiselt valmis tegema õppiva töötajaga kompromisse.
"Minu poole on pöördunud üsna mitmed üliõpilased, kes on, nagu meil Eestis kombeks, töötavad üliõpilased, ja on mures, et uues töölepinguseaduses on sees selline märge, et õppepuhkust saab võtta kalendriaasta jooksul, vanasti oli see õppeaasta jooksul," rääkis riigikogu kultuurikomisjoni aseesimees Mailis Reps.
Ta lisas, et nüüd on tekkinud selline probleem, et mitmed tööandjad on öelnud töövõtjale, et võta õppepuhkus suvel välja. Samas sõnas Reps, et mõistab tööandjaid, kuna kiiretel perioodidel on väga keeruline töötajat töölt ära lasta.
Töötajal raskem kui varem
Reps tõdes, et tööandja jaoks on läinud olukord uue seadusega paindlikumaks, kuid töövõtjad on sattunud keerulisemasse olukorda. "Eriti praegu, kus kardetakse tööd kaotada," rääkis Reps, lisades, et kui tööandja ja -võtja suhe on konstruktiivne, siis niikuinii võimaldatakse õppepuhkust.
Reps ütles, et kultuurikomisjon on valmis algatama eelnõu, et õppepuhkus kehtiks ikkagi õppeaasta, mitte kalendriaasta jooksul. "Põhimõtteliselt on võimalik selle aasta jooksul eelnõu ära menetleda," arvas ta.
Töötaja arengut soositakse
Starmani personalijuht Katrin Kaljuvee rääkis, et nad on õppivate töötajatega õppepuhkuste suhtes seni kokkuleppele jõudnud ja uus seadus selles midagi ei muuda.
"Töölepingu alusel töötavatest inimestest käib koolis kindlasti alla 10 protsendi töötajatest. Oleme alati soosinud töötajate arengut ja ülikoolis õppimisele ei ole me teinud mingeid piiranguid," märkis Kaljuvee.
"Õppivate töötajatega oleme kogu aeg saanud õppepuhkustes kokkuleppele ja selles ei muutu uue seadusega Starmanis midagi," rääkis ta õppepuhkuse võimaldamisest.
Tallinna Kaubamaja personalijuhi Malle Annuka sõnul pole õppepuhkuse avaldusi nii palju, et need takistaks töö korraldamist, ning kellelegi ära ütlema nad ei pea. "Nii palju, kui seadus võimaldab, tuleme vastu," sõnas Annuka.
"Töötajad reguleerivad õppepuhkuse võtmist juba raha pärast," märkis Annuka. 20 päeva õppepuhkust saab keskmise palga eest ja 10 päeva tasustamata puhkust kalendriaastas, mis oli varem õppeaastas, märkis ta.
Hetkel kuum
Uue seadusega on Repsi sõnul muutunud ka see, et kui vanasti loeti õppeperioodi ja koolitusperioodi eraldi, siis nüüd kraadiõppes õppijad üldjuhul enam majasisest koolitust ei saa.
"Kui sa õpid ülikoolis ja oled saanud vaba aja õpinguteks, siis tööandja enam koolitusele ei saada," rääkis Reps probleemist, mida üliõpilased on kurtnud.
Haridusministeeriumi õigusosakonna juhataja Heddi Lutteruse sõnul peab uue töölepingu seaduse järgi töötaja koolituses osalema, kui tööandja seda soovib. Samas sätestab seadus, et töötaja peab koolituskulud ise kinni maksma, kui tööandja leiab, et koolitus ületab mõistlikud kulud. "Tekib võimalus, et töötaja peab koolitusel osalema, aga ta peab selle ka ise kinni maksma," täpsustas ta.
Kommentaarid
Pirkko-Liis Harkmaa, Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN vandeadvokaatÕppepuhkuste korra muudatuste eesmärk oli toetada elukestva õppe ideed ning lihtsustada õppepuhkuste andmise korda. Õppepuhkuse kasutamine pole seotud enam õppesessioonide ajaga ning õppepuhkuse saajate ringi hõlmati ka täiskoormusega ja päevases õppes õppijad.
Küsitav on aga, kas muudatuste eesmärgid ka tegelikult saavutati. Kui varem sai tööandja õppepuhkuste puhul arvestada õppesessioonide toimumise aegadega, siis nüüdsest võib töötaja igal ajal võtta õppepuhkust ja seda kas või üksikute päevade kaupa. See raskendab oluliselt tööandja töö korraldamist. Samuti pole tööandjal võimalust kontrollida puhkuse sihipärast kasutamist.
Marge Dubrovkin, rahandusministeeriumi personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja
Sellel õppeaastal on õppepuhkust taotlenud 14 töötajat (natuke üle 4% kõigist töötajatest). Meil on õppepuhkuse küsijaid sedavõrd vähe, et vajadus eraldi kompromisside tegemiseks puudub. Töö tuleb loomulikult ära teha ning juhid peavad tagama ülesannete täitmise ja töö ümberjagamise. Oleme seni ilma probleemideta kompromissideni jõudnud.
Autor: Lemmi Kann, Katre Pilvinski
Enimloetud
2
6
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele