"Õiguskindluse põhimõtte rikkumist on võimalik tõhusamalt kontrollida konkreetse üksikjuhtumi pinnalt," märkis Teder oma vastuses.
"Õiguskantslerile ei saa midagi ette heita. Ilmselt on tema hinnangul müügimaksu õiguspärasuse või -vastasuse tuvastamiseks vajalik terviklik Eesti õigusruumis kehtivate õigusnormide vastavuse kontroll, mitte üksnes määruse vastavus põhiseadusele. Õiguskantsler ei ole sellega andnud sisulist hinnangut maksule, vaid lihtsalt leidnud, et õiguskaitse on efektiivsem teises menetluses. Õige on see, et Euroopa Liidu õiguse osas õiguskantsler arvamust anda ei saa," rääkis Keres.
Kerese sõnul ei ole õiguskantsleri hinnang, et ilmselt on maksumaksjal kohtus võimalik oma õigusi efektiivsemalt kaitsta samuti ebaõige.
"Minu seisukoht, et praegu on efektiivsem õiguskaitse võimalik õiguskantsleri juures, põhines sellel, et enne määruse rakendamist ei ole ettevõtjal võimalik selle õiguspärasust halduskohtus vaidlustada. See protsessuaalne väljund tekib siis, kui Tallinn hakkab maksu sisse nõudma. Kaebuses saaks taotleda maksumääruse asjakohase normi kohaldamata jätmist selle vastuolu tõttu põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega," selgitas advokaat.
Keres saatis veebruari algul Tallinnale küsimuse, kas energia- ja vedelkütusemüüjate suhtes müügimaks kehtib, vastus pidi laekuma 30 päevaga. Kui seda ei tulnud, teatas linn advokaadi pärimise peale, et tegu on keeruka küsimusega, ja pikendas vastamise tähtaega 1. aprillini.
"Minule tundub, et nad ei ole endale asja palju selgemaks teinud. Ootan siiani vastust oma selgitustaotlusele," ütles advokaat.
Autor: Lemmi Kann, Silvia Kruusmaa
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!