Autor: Lemmi Kann • 5. märts 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

22.02.2010 andis Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-124-09 olulised suunised ärikeelu kohaldamise eelduste, ulatuse ja menetluse osas pankrotiasjades.

Küsimustele vastavad ja Riigikohtu otsust selgitavad selles kohtuasjas juhatuse liiget, kelle suhtes ärikeeldu kohaldati, esindanud vandeadvokaadid Martin Tamme ja Vaido Põldoja Advokaadibüroost Varul Vilgerts Smaliukas.

Milles antud juhul vaidlus seisnes?

Vandeadvokaat Vaido Põldoja: Maakohus kohaldas äriühingu juhatuse liikme suhtes ärikeeldu, osundades asjaolule, et juhatuse liige ei osutanud õigeaegselt pankrotiavaldust ning pankrotihalduri kahtlusele, et juhatuse liige võib olla omastanud äriühingu rahalisi vahendeid. Riigikohus tühistas maakohtu otsuse, kuna kohus oli seadust vääralt kohaldanud.

Mis on pankrotiasjades ärikeelu rakendamise eesmärgiks?

Vandeadvokaat Martin Tamme: Riigikohus leidis, et ärikeeldu ei saa rakendada karistusena juba toimepandud rikkumiste eest, vaid tegemist on ennetava sunnivahendiga välistamaks võimalikke uusi rikkumisi ja kolmandate isikute kahjustamist. Ärikeelu eesmärgist lähtuvalt peab kohus ärikeelu kohaldamisel põhjendama, millised asjaolud annavad alust kartuseks, et isik võib edaspidiseid rikkumisi toime panna ning kuidas ärikeeld seda vältida aitab.

Millal saab ärikeeldu kohaldada?

Vandeadvokaat Vaido Põldoja: Kuivõrd ärikeeld võib tähendada intensiivset sekkumist isiku ettevõtlusvabadusse, töökoha valimise vabadusse ja omandiõigusesse, peavad põhjused ärikeelu määramiseks oleme kaalukad. Ärikeelu kohaldamine on Riigikohtu hinnangul õigustatud üksnes isiku suhtes, kes on pannud pankrotistunud juriidilist isikut juhtides suure tõenäosusega toime kuriteo, kuid keda ei ole selle eest veel süüdi tunnistatud (põhjendatud kuriteokahtlus) ning kelle puhul on tõsine oht, et ta võib ärikeelu kohaldamata jätmisel toime panna uusi sarnaseid kuritegusid. Ärikeelu kohaldamiseks ei piisa väärteokahtlusest või üksnes võimalikust kahju tekitamisest.

Oluline on siinkohal rõhutada, et Riigikohus muutis osaliselt oma varasemaid seisukohti ning selgitas millised Riigikohtu poolt varem ärikeelu kohaldamise asjades toodud põhimõtted jäävad kehtima ka edaspidi. Tegemist on põhimõttelise teedrajava kaasusega edaspidises ärikeelu praktikas.

Milliseid piiranguid ärikeeld võib kaasa tuua?

Vandeadvokaat Martin Tamme: Olulise põhimõttena on rõhutatud, et ärikeelu ulatus tuleb täpselt määratleda ning see peab olema vastavuses ärikeelu rakendamise eesmärgiga igal konkreetsel juhul. See tähendab ärikeelu rakendamist eelkõige konkreetses tegevusvaldkonnas ja vormides (nt keeld tegutseda ehitusettevõtte juhina, kuid jättes õiguse ise füüsilise isikuna ehitustööde teostamise teenust osutada). Ärikeelust peab ilmnema, kas ärikeeld keelab tulu saamisele suunatud tehingute tegemise (püsiva majandustegevuse või üldse igasuguse majandustegevuse), st kas isik ei tohi enam sõlmida ühtki töövõtu- või käsunduslepingut kellelegi mingi teenuse osutamiseks või vara osta, müüa või vahendada.

Ärikeelu kohaldamine iseenesest ei lõpeta juhatuse liikme õiguseid, ega mõjuta tema tehtud tehingute kehtivust. Eelkõige peab ärikeelu saanud isik ise astuma mõistlikke samme tagamaks ärikeelu täitmine – juhatuse liikme kohalt tagasiastumine juhtorganitesse valimiseks nõusoleku mitteandmine, keelatud tegevusalal mittetegutsemine. Ärikeelu rikkumine on karistatav kuriteona. Juhul, kui äriühingu juhtorgani liige on saanud ärikeelu, peavad ka äriühingud ise astuma samme tema tagasikutsumiseks, et tagada juhtorganite õiguspärane koosseis.

Seega konkreetsed piirangud peavad selguma konkreetsest kohtumäärusest, isik peab kohtumäärusest aru saama, millised tulu teenimisele suunatud tegevused on jätkuvalt lubatud ja millised keelatud.

Siinkohal on oluline silmas pidada, et ärikeelu rakendamise menetluse peab kohus tagama isiku reaalse ärakuulamise, muuhulgas selgitamaks nii ärikeelu kohaldamise alusena kaalumisel olevaid asjaolusid kui oma nägemust enda edasisest tegevusalast ja vormist, mis aitab määratleda  ärikeelu rakendamise ulatust. Ärakuulamine on oluliseks võimaluseks mõjutada ärikeelu ulatust nii et isikul on ka ärikeelu määramisel võimalik mõistlikult töötada ja tulu teenida., s.h vajadusel ka ettevõtlusega tegeleda.