• 04.03.10, 07:32
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Juhtkiri: E-aruandega aastasele lisaajale

Riik viskas ettevõtjad piltlikult öeldes tundmatus kohas vette, kui tegi päevapealt kohustuslikuks e-aruande. Ainus alternatiiv - käia raha välja ehk esitada aruanne notari kaudu.
Äripäev pakub teistsugust alternatiivi: kehtestada aastaks üleminekuperiood, mil võib majandusaasta aruande esitada nii paberil kui ka e-keskkonnas. Ettevõtjad saavad aega harjumiseks ja tagasiside andmiseks, audiitorid viperusteta oma tööd teha ja justiitsministeerium aruandluskeskkonda täiustada.
Ka Tallinna Tehnikülikooli õppejõud Ülle Madise pidas Äripäevale antud kommentaaris mõistlikuks enne uue süsteemi kohustuslikku rakendamist testida seda töös ja jätta piisav üleminekuaeg, et vältida lisakulusid, inimeste pahameelt riigi suhtes ja ka võimalikke seaduserikkumisi.
Meil on hea kogemus tulude e-deklareerimisest - see ei olnud kohustuslik (ei ole ka praegu), aga inimesed jagasid uue süsteemi eelised nobedasti ära: mugav ja kiire, sest kohustuse riigi ees sai täita kodust lahkumata, postikulusid kandmata ja järjekordades aega raiskamata. Nüüd täidab enamik tuludeklaratsioone elektrooniliselt.
E-deklaratsiooni populaarsuse taga on muidugi eelkõige seik, et saab kiirelt tagasi ka enammakstud tulumaksu. Sellist präänikut äriregister ettevõtjatele ei paku. Riigiametnikud on pea iga aasta "õnnistanud" ettevõtjaid mõne uue maksu- ja aruandlusvormiga, mida kohe täita tuleb. Eelhäälestus ei olnud seega e-aruandeks kõige parem. Lisaks on viperused andmete esitamisel varjutanud süsteemi eeliseid. Kiiruse ja mugavuse asemel katkuvad tuhanded raamatupidajad juukseid, sest vigane süsteem näpistab liialt kallist tööaega, tihti ei õnnestugi andmeid esitada. Või kui õnnestub, ei saa neid kätte audiitorid.
Võimalik, et nii mõnigi ettevõtja peab hoopis piitsaks seda, et nende andmed kiiresti avalikkusele kättesaadavaks muutuvad - konkurentidele näha ja ajakirjandusele kirjutada-rääkida.
Äripäeva teemaveebi raamatupidaja.ee küsitlusele vastanuist vaid 7 protsenti on uue süsteemiga igati rahul, 54 protsenti arvab, et uus süsteem vajab testperioodi, viiendik sai e-aruandega vaatamata viperustele hakkama, umbes sama paljudele aga uus süsteem ei istu kuidagi. Lühidalt: asi on toores.
Me saame läbipõrunuks pidada riigi eksperimenti ettevõtjatega, kuid mitte süsteemi ennast. E-aruandlus tuleb niikuinii ja peabki tulema, aga mitte "linnukesena" mõne justiitsministeeriumi tegelase töökalendris ega e-riigi lonkava tiigrina, vaid süsteemina, mis hõlbustab ettevõtjate suhtlust riigiga.
Taanlastel kulus selle rakendamiseks viis aastat, ka muidu väga põhjalikud hollandlased võtsid asja rahulikult ja soovitasid pikka meelt teistelegi. Võtame meiegi rohkem aega uuega harjumiseks ja süsteemi täiustamiseks.
Autor: Lemmi Kann, Äripäev

Seotud lood

Uudised
  • 04.03.10, 06:24
Kohustuslik e-aruandlus ettevõtjate turmtule all
Eesti justiitsministeerium on tiigrihüppe asemel teinud raamatupidajatele ja audiitoritele karuteene, kuna muutis ülikiiresti kohustuslikuks verivärske ja alles täiustamisel oleva e-aruandluse süsteemi.
Uudised
  • 04.03.10, 06:35
E-aruandlus turbomeetodil kohustuslikuks
Justiitsministeeriumi ajaveebi riputatud info XBRL standardi aluseks võtnud riikide projektidest ütleb, et Eesti on ainuke Euroopa riik, kus see on kehtestatud kohustuslikuna.
Uudised
  • 04.03.10, 06:51
Riigi IT arendused kipuvad puudulikuks jääma
Riigi soovi tulemuseks IT-arendused kiiresti ja iga hinnaga läbi suruda on puudulikult töötavad projektid ja inimeste pahameel, ütles TTÜ avaliku õiguse professor Ülle Madise.
  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele