Kaubamärgi, ärinime ja domeeninime võimalikest seostest

Nii näiteks välistab kaubamärgi registreerimise asjaolu, et registreerimiseks esitatud tähis on identne või eksitavalt sarnane enne taotluse esitamise kuupäeva, rahvusvahelise registreeringu kuupäeva või prioriteedikuupäeva äriregistrisse kantud ärinimega, ja seda tingimusel kui vastava ettevõtja tegevusala kuulub samasse valdkonda selle kauba või teenusega, mille tähistamiseks kaubamärki kasutatakse või kavatsetakse kasutada. Kaubamärgi registreerimist välistavat eelkirjeldatud suhtelist asjaolu ei rakendata vaid juhul, kui äriregistrisse antud ärinimele õigust omav ettevõtja annab kaubamärgi registreerimiseks oma kirjaliku nõusoleku.

Nii kaubamärgil kui ärinimel on õiguskaitse ning võib öelda, et nende suhe on vastastikune ja nende arvestamise vajadus oleneb sellest, kumb õigus on varasem.

Kui kaubamärgi registreerimise võib välistada olenevalt asjaoludest teise isiku ärinimi, siis näiteks ärinime valiku üheks piiranguks on varasema kaubamärgi olemasolu. Seadus keelab ärinimes Eestis kaubamärgina kaitstud tähise kasutamise ilma kaubamärgi omaniku notariaalse või digitaalallkirjastatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb sellel või nendel tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud.Ärinime valimisele asumisel on soovitav seega eelnevalt teha otsingud kaubamärgi andmebaasides ja hilisemate arusaamatuste ning vaidluste ärahoidmiseks veenduda, et puudub teise isiku varasem õigus kaubamärgi näol. Seejuures ei oma tähendust see, kas tegemist on sõnalisena, tähelisena või numbrilise tähisena või nende kombinatsioonina õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ka kombineeritud kaubamärgi ühe osa, näiteks sõnalise osa kasutamine ärinimes võib rikkuda kaubamärgiomaniku õigusi.

Oluline on siinkohal rõhutada, et juhul, kui ettevõtja kandmisel äriregistrisse ei olnud ärinime valikul takistust teise isiku varasema kaubamärgi näol, siis juhul, kui ettevõtja tegevusala või tegevusalad pärast ärinime äriregistrisse kandmist muutuvad, rakendub ka eelkäsitletud piirang.

Ehkki domeeninimi on vaid tehniline abivahend ja oma olemuselt kujutab äriühingu identiteeti Interneti keskkonnas, siis oma funktsioonilt sarnaneb ta kaubamärgiga. Kõigil huvilistel tasub tutvuda Riigikohtu lahendiga 3-2-1-4-06, milles väga põhjalikult käsitletakse muude küsimuste kõrval ka domeeninimede registreerimisega seonduvaid küsimusi.

Sealhulgas on Riigikohus öelnud, et domeeninimi ei ole üksnes aadress, vaid see kannab lisaks tehnilise funktsioonile ka muid ülesandeid. Viidates domeeninime omajale, mõjutab domeeninimi näiteks Interneti kasutajaid külastama just seda veebilehekülge. Seega sarnaneb domeeninimi oma funktsioonidelt kaubamärgiga, kuna see hõlbustab eristamist ja meeldejätmist, annab teavet, näitab kuuluvust ja päritolu ning täidab reklaamifunktsiooni.

Seega on kaubamärk väga tihedalt seotud ka domeeninimega. Domeeninime valikul ja registreerimisel võidakse kas siis tahtmatult või pahatahtlikult rikkuda kaubamärgiomaniku õigusi ja oluliselt takistada või teha isegi võimatuks kaubamärgiomanikul kasutada õiguskaitse saanud kaubamärki talle vajalikus mahus ja viisidel.

Uue domeenireeglistiku üheks põhimõtteks on „kes ees, see mees”, mis võib paratamatult viia olukorrani, mida on käsitletud artiklis”.ee domeenikaaperdajate uus mängumaa?". Artikli autorid Garri Ginter ja Indrek Eelmets on nimetatud artiklis andnud ka mitmeid soovitusi, kuidas lõppastmes võimalikke kohtuvaidlusi vältida ja nende arvu vähendada.