Majanduslanguse taustal jätkus aasta esimesest kvartalist alguse saanud palgalangus ka kolmandas kvartalis. Palgakulude vähendamiseks on ettevõtjad alandanud nii töötajate arvu, töökoormust kui ka tulemustasusid ning jätkunud on üldine palgatasemete langus. Edasistes arengutes on oodata keskmise palga languse aeglustumist.
Keskmise palga langus on jätkuvalt püsinud mõõdukana, mistõttu võib arvata, et ettevõtete kulude optimeerimine on toimunud eelkõige läbi töötajate arvu ning töökoormuse vähendamise. Kolmandas kvartalis suurenes osalise tööajaga töötajate arv rohkem kui kolmandiku võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Keskmise palga langus oli mõnevõrra väiksem rahandusministeeriumi suvises prognoosis oodatust. Tegevusaladest vähenes keskmine palk kõige enam ehituse (13,8 protsenti), põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi (13,6 protsenti), muude teenindavate tegevuste (13,1 protsenti), mäetööstuse (10,6 protsenti) ning avaliku halduse ja riigikaitse (10,3 protsenti) tegevusaladel. Ehituse, põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning mäetööstuse tegevusalade keskmisest suurem palgalangus on tingitud töömahtude langusest, mis tulenes siseturu nõrgast nõudlusest.
Teeninduse valdkonnas tulenes palgatasemete alanemine siseturu nõrkusest tiheneva konkurentsi ning hinnalanguse kiirenemise tingimustes. Avaliku sektori puhul kiirenes aastane langustempo eelmise kvartaliga võrreldes kahekordseks, mis on tingitud ulatuslikust tegevuskulude kärpimisest.
Keskmine tööjõukulu tunnis kasvas kolmandas kvartalis võrreldes eelneva aasta sama perioodiga kõige enam veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse tegevusalal (2,6 protsenti), info ja side (2,6 protsenti), elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (2,1 protsenti) ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse (2,1 protsenti) tegevusaladel.Keskmine tööjõukulu kasv tunnis saavutati tegevuse efektiivsemaks muutmise tulemusena.