Konjunktuuriinstituudi direktori sõnul kasutavad soomlased aga teisi võimalusi. Näiteks panevad tehase uksed mingiks ajaks sootuks kinni.
„Palgalangus on Ida-Euroopa eripära, kus ametiühingud ei ole tugevad,“ märkis Josing, kuid lisas ka kohe, et teistes riikides ei ole SKP langus nii suur olnud - selles osas on Balti riigid eesotsas olnud. Josing rõhutas, et palk tõusis Eestis ka omal ajal rohkem kui mujal - 15-20% aastas.
„Mõni võiks ehk arvata, et see langus oleks võinud veel suurem olla, kui me räägime 15%-st SKP langusest. Oleneb vaatenurgast. Aga see näitab, et Eesti turumajandus toimib, on paindlik ning ettevõtjad ja riik arvestavad sellega, et kui pole tellimusi, tuleb ka kuludes kokku hoidu,“ rääkis konjunktuuriinstituudi direktor.
Josingu sõnul on tehtud uuringutest välja paistev trend selline, et mida madalam on haridus, seda väiksem on konkurentsivõime ja seda kergema kega töötaja palga kallale minnakse.
Euroopa riikide III kvartali palgastatistika ei ole Josing sõnul veel ilmunud, seega täpseid numbrilisi võrdlusi tuua ei saa.
Mujal langused väiksemad
Soomes kahanes keskmine palk kolmandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 1,1 %, tööstuse sektoris 8,8%. Palk kahanes ehituses 2,7%, ka kaubandus ja teenindus näitasid langust. Palk suurenes Soomes aga rahanduses 1,5%, avalikus sektoris 3%, koolituses 7,1%, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste alal 9,2%.
II kvartalis võrreldes esimesega langes Leedus palk 0,9%, aastatagusega võrreldes oli langus 2,9%. Lätis alanes palk teises kvartalis möödunud aasta sama ajaga võrreldes 1%, mis on esimene langus alates 1994. aastast. Esimese kvartaliga võrreldes palgad kasvasid 0,7%.
Autor: Lemmi Kann, Kadrin Karner