Raamatupidajad hoiatavad: tehisintellekt muudab ameti tundmatuseni, kuid vastutus ei kao kuhugi
Tehisintellekt teeb juba raamatupidamist, koostab majandusaasta aruandeid ja jagab maksunõu. Kas ettevõtjal on peagi üldse raamatupidajat vaja? Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liikmete hinnangul ei kao raamatupidajad kuhugi, kuid nende töö muutub põhjalikult. Samal ajal tekitab üha rohkem küsimusi olukord, kus raamatupidamisteenust võib pakkuda sisuliselt igaüks, sõltumata oma kutseoskustest.
Peatükid
Äripäeva raadio saates „Finantsuudised fookuses“ võetakse Eesti Raamatupidajate Kogu 30. aastapäeva puhul luubi alla raamatupidamise minevik, olevik ja tulevik. Kolme aastakümnega on paberkaustadest ja käsitsi täidetud pearaamatutest jõutud automatiseerimise ja tehisintellektini. Kui varem kulus suur osa tööajast andmete sisestamisele ja kontrollimisele, siis nüüd oodatakse raamatupidajalt järjest enam analüütilist mõtlemist, tehnoloogilist taiplikkust ja oskust ettevõtjale nõu anda.
Saatekülaliste sõnul ei ole Eesti raamatupidamisturu suurim probleem tingimata inimeste nappus, vaid sobivate oskustega spetsialistide leidmine. Eriti hinnas on raamatupidajad, kes tunnevad mitut majandustarkvara, oskavad kasutada tehisintellekti, mõistavad ettevõtte äritegevust ning suudavad klientidega sisukalt suhelda.
Teravalt kerkib esile küsimus, kes vastutab, kui tehisintellekti või puudulike teadmiste tõttu tehakse raamatupidamises vigu. Eestis ei ole raamatupidamisteenuse osutamiseks kutsetunnistus kohustuslik. Saates arutletakse, kas teenusepakkujatele tuleks kehtestada senisest rangemad kvalifikatsiooninõuded ja millist rolli võiksid sertifitseeritud raamatupidajad täita näiteks ettevõtete likvideerimisel või auditeerimiseks ettevalmistamisel. Juttu tuleb ka rahapesu tõkestamise nõuetest, mille täitmine võib väiksematele raamatupidamisteenuse pakkujatele üle jõu käia.
Omaette küsimus on majandusaasta aruannete esitamine. Miks jätavad nii paljud Eesti ettevõtjad aruanded tähtajaks esitamata ja kas 200-eurone trahv on üldse piisav motivaator, kui aruande koostamine võib maksta rohkem? Saates kõlab ka ettepanek tuua mikroettevõtjate majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg praegusest varasemaks, näiteks 31. märtsile. See võiks parandada aruandluse õigeaegsust ning vabastada raamatupidajad suvisest aruannete koostamise tipphooajast.
Pilguheit tulevikku toob arutellu tehisintellekti agentide abil tegutsevad raamatupidamisbürood, raamatupidajate põlvkonnavahetuse ja küsimuse, kas noortel tasub seda eriala üldse õppida. Külalised leiavad, et just tehnoloogiline areng on muutnud raamatupidamise senisest põnevamaks ning toonud valdkonda uusi võimalusi.
Juubelisaatele kohaselt jagub ka värvikaid meenutusi. Kuuleb, kuidas aastakümneid tagasi peeti väärismetallide üle arvestust sajandikgrammi täpsusega, kuidas praktikant kandis miljonite kroonide väärtuses põhivara ekslikult varudesse ning kuidas klient püüdis rinnahoidjate ostutšekki esitada finantsanalüüsi raamatu pähe. Selgub ka, milliseid loomingulisi põhjendusi on ettevõtjad kasutanud puuduvate raamatupidamisdokumentide selgitamiseks.
Saates on külas auditeerimisbüroo Audit Advisory tegevjuht Liina Tamm, raamatupidamisbüroo Grow Finance'i asutaja ja partner Ulvi Tallo ning raamatupidamisbüroo Robby & Bobby partner Margus Tammeraja. Kõik kolm kuuluvad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatusse.
Saadet juhib Paavo Siimann.
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
- ST
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele