Rahandusministeeriumi teatel on allkirjastatud leping e-riigihangete süsteemi väljatöötamiseks ja käivitamiseks alates 2010. aasta märtsist. E-lahendused riigihankemenetluses on iseenesest igati tervitatavad, sest need peaks muutma asjaajamise oluliselt efektiivsemaks ning ressursisäästlikumaks. Võtmeküsimuseks kujuneb aga igasuguse IT lahenduse puhul see, et loodav süsteem ka sisuliselt toimiks. Vastasel juhul võib riigihangete protsess muutuda sootuks keerukamaks ning vaidluste hulk võib praegusega võrreldes veelgi kasvada.
Riigihangete läbiviimise võimalust e-hangetena on juba mõnda aega kavandatud ja oodatud. Ettevõtjale tähendaks riigihangete viimine elektroonilisse keskkonda eelkõige "paberimajanduse" olulist vähenemist ja kogu hankega seonduva info koondamist ühte kohta, kust see siis hankemenetlusest osa võtta soovijatele võrdsetel alustel operatiivselt kättesaadav oleks.
Samas on praktika näidanud, et ametliku suhtlemise ja seadusega reguleeritud menetluste veebipõhistumisega kaasneb siiski ka probleeme, millel võib olla hankemenetlustes osalevate isikute õigustele oluline negatiivne mõju.
Nii näiteks on elektroonilise asjaajamisega seonduvalt teada Riigihangete Ameti juures tegutseva vaidlustuskomisjoni praktikat, kus elektrooniliselt esitatud vaidlustust ei loetud tähtaegseks ning vaidlustaja loeti kaebeõiguse kaotanuks, kuigi vaidlustus oli saadetud e-posti teel vaidlustuskomisjoni ametlikul e-posti aadressil tähtaegselt, dokument jõudis adressaadi serverisse tähtaegselt, kuid ei jõudnud adressaadi arvutisüsteemis olnud probleemi tõttu sealt edasi vaidlustuskomisjoni arvutitesse.
Kuigi vaidluse kohtusse jõudmise korral poleks kohus loodetavasti taolist tähtaegsuse ja kaebeõiguse käsitlust toetanud, osundab see kaasus siiski riigi vajadusele tagada süsteemide väljaarendamine ja süsteemi kasutamise reeglite loomine nii, et isikutel oleks reaalne võimalus oma õigusi efektiivselt teostada, mitte aga takerduda ootamatutesse vaidlustesse, mille on põhjustanud probleemid infosüsteemide toimimises.
Ei tohi luua lahendust, mille tagajärjeks pakkujale võib olla hankemenetlusest kõrvalejäämine pelgalt seetõttu, et süsteemi häire või pakkujale teadmata iseärasuse tõttu ei jõudnud pakkumus või pakkuja muu avaldus adressaadini.
Elektroonilises hankemenetluses peab igal taotlejal või pakkujal olema mõistlik võimalus hankemenetluses osalemiseks süsteemiga liituda, süsteemi eesmärgipäraselt kasutada ning dokumente tähtaegselt esitada ja saada.
Tuleks püüda vältida taolisi juhtumeid nagu tuli ette elektroonilise allkirjastamise süsteemi rakendamisel, kus elektrooniliselt allkirjastatud dokumentide peamistel adressaatidel - riigiasutustel - polnud võimalik avada dokumente vastava tarkvara puudumise tõttu. Niisuguste probleemide ilmnemine hankekeskkonnas muudaks süsteemi kasutuks.
Kui e-riigihanke menetluskeskkond arendatakse välja infotehnoloogia parimaid võimalusi kasutades, isikute õiguste kaitse vajadust silmas pidades ja praktikas elektroonilisel asjaajamisel tekkinud probleeme arvestavalt, muutub asjaajamine riigihangetel aktiivselt osalevate ettevõtjate jaoks märgatavalt lihtsamaks, efektiivsemaks ja vähem kulukaks. Niisugust arengut tasub oodata.
Seesuguse IT lahenduse arendusmeeskonda peaks olema kaasatud kindlasti ka isikud, kes on olnud riigihanke seaduse väljatöötamise juures ja kellel on kogemust selle rakendamisel. Vastasel juhul võib jääda olulisi nüansse tähelepanuta ning projekt võib tervikuna ebaõnnestuda.
Autor: Lemmi Kann, Arne Ots
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.