Vaidlustuskomisjoni juhataja Taivo Kivistiku sõnul on üks suuremaid probleeme see, et kohtud isegi paistavad segaduses olevat ning neil ei ole tekkinud päris ühest lähenemist sellele, kas ja millistel juhtudel vaidlustuskomisjon vastustajana kohtumenetlusse kaasatakse.
„Olen ühel meelel advokaat Marko Mehilase ja vaidlustuskomisjoni juhataja Tarmo Kivistiku seisukohtadega. Läheb mitu aastat, enne kui uues olukorras tekib selge ja ühtne kohtupraktika. Segaduse tekitajaks pole aga mitte Riigikohus,“ märkis suuromanik ning lisas: „viga tehti riigihangete seaduse väljatöötamisel, mille juures piisavalt ei analüüsitud vaidlustuskomisjoni tööga seotud põhiseaduslikke aspekte.“
Tromp leiab, et olukorda tuleks nüüd kiirkorras parandada, sest ka tema sõnul pole mõistlik, et erialaspetsialistidest koosnev asutus, peab iseenda otsuseid kohtus kaitsma. „Teoreetiliselt on see demokraatlik, tegelikkuses aga on pakkuja igal juhul kohtu ees kaitsetum, kui vana süsteemi puhul ning sisuliselt rikutakse kohtumenetluses poolte võrdsuse põhimõtet,“ ütles Tromp.
Ta nentis ka, et head lahendust siiski on raske pakkuda, kuid leiab, et eeskujuks võiks võtta kaubandus-tööstuskoja arbitraažikohtu süsteemi. Siis saaks pakkujad võimaluse valida juba pakkumuse esitamisel vaiete lahendamise kohaks arbitraažikohtu, mille funktsioone riigihangetes saaks edukalt täita tänane vaidlustuskomisjon, selgitas suuromanik oma mõtet.
Arbitraazikohtu otsust saab tema sõnul tavakohtus vaidlustada vaid protsessinormide rikkumise korral, mis muudaks riigihangete vaidementluse kiireks ja efektiivseks ning vähendaks kohtute koormust. „Et jääda põhiseaduse raamidesse, peab nõustumine arbitraažimenetlusega olema pakkujale vabatahtlik ja sellest keelduja saab alati pöörduda kohtusse,“ rääkis Tromp.
Ta rõhutas, et usub, et enamus pakkujaid teeks oma valiku arbitraažikohtu kasuks, kuna see tagaks kiirema ja professionaalsema lahendamise.
Autor: Lemmi Kann, Kadrin Karner, Äripäev