Riigihangete vaidlustuskomisjon: vahemehest vastaseks

Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on üksnes formaalse nüansiga, mis puudutab küll vaidlustuskomisjoni ja millel pole ettevõtja jaoks sisulist tähendust. Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN vandeadvokaadi Marko Mehilase sõnul pole see siiski nii - sisuliseks muutuseks ettevõtja jaoks on see, kes on nüüdsest tema n.ö vastaspooleks kohtuvaidluses.

„Kui senini murdsid komisjoni otsustele esitatud kaebuste puhul kohtus piike ettevõtja ja hankija, siis nüüdsest peab komisjoni otsusega mittenõustunud ettevõtja arvestama, et kohtumenetluses on tema vastaspooleks ka vaidlustuskomisjon,” selgitas Mehilane.

Advokaadi hinnangul on tekkinud olukord mõneti vastuoluline. „Ettevõtja vaidlustuse läbivaatamisel on komisjon endiselt sõltumatu vahemees, kes peab vaidlustuse erapooletult lahendama. Komisjoni otsuse peale kohtusse esitatud kaebuse arutamisel muutub komisjon aga kohtumenetluses ettevõtja vastaspooleks, kelle eesmärgiks on kaitsta enda tehtud lahendit ja sisuliselt tõrjuda hankekaebust,” kirjeldas ta Riigikohtu otsuse tagajärgi – ettevõtja vastas seisab kohtus nö eliitkahurvägi, kes tunneb riigihanke seadust paremini kui keegi teine Eesti riigis.

„Pärast Riigikohtu otsust on riigihangete seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku koosmõju tulemusena tekkinud olukord, milles vaidlustuskomisjon on muutunud halduskohtus vastustajaks ja selle vastu on praegu praktiliselt võimatu ka vaielda,” nentis Kivistik, kelle sõnul ei pea tekkinud situatsiooni loogiliseks ei komisjoni liikmed ise ega kohtunikudki.

Kivistik möönis, et vaidlustukomisjoni otsusele, mida komisjon kohtus kaitsma peab, ei saa kohtumenetluse käigus väga palju mingeid uusi toetavaid asjaolusid lisada. „Hilisemad kohtuse esitatud argumendid natuke võivad mõjutada kohtuniku seisukohta, aga kindlasti mitte olulisel määral,” rõhutas ta. Võrreldes varasemaga ettevõtjate seisund kohtumenetluses Kivistiku sõnul siiski oluliselt halvenema ei peaks.

Hoopis suurem probleem on tema hinnangul see, et kohtud isegi paistavad segaduses olevat ning neil ei ole tekkinud päris ühest lähenemist sellele, kas ja millistel juhtudel vaidlustuskomisjon vastustajana kohtumenetlusse kaasatakse.

„Mõned halduskohtu kohtunikud, ei ole vaidlustuskomisjoni vastustajana kaasanud, kuigi vaidlustus on muuhulgas esitatud lisaks hankija otsusele ka vaidlustuskomisjoni otsusele,” rääkis Kivistik, kelle sõnul on ettetulnud juhuseid, kus vaidlustuskomisjoni ei esinda kohtus isegi mitte toimik, rääkimata komisjoni liikmest, ning ainukeseks komisjoni esindajaks kohtus on paber komisjoni otsusega.

Kuna halduskohtu praktika on seni olnud väga erinev, tõuseb sellega ka tõenäosus, et analoogne vaidlus võib erinevates kohtutes erineva lahendi saada.