30. september 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Riigihangete vaidlustuskomisjon: vahemehest vastaseks

 Riigikohtu juunikuine otsus tegi Riigihangete Ameti juures asuvast seni esimese astme kohtu rolli täitnud vaidlustuskomisjonist haldusorgani, kellega komisjoni otsusega rahulolematu ettevõtja peab kohtus nüüd rinda pistma. Iga kohtuskäik, mille komisjon kaotab, näpistab riigi rahakotist niigi nappivaid kroone.

 Pärast pikki vaidlusi leidis Riigikohus selle aasta 8.juunil, et riigihangete seaduse § 129 lg 1, mille kohaselt lahendas vaidlustuskomisjoni otsustele esitatud kaebusi teise astme kohus, on põhiseadusega vastuolus. Riigikohtu lahend lõpetas 2007.aasta maist kehtinud praktika, et komisjoni käsitleti hankevaidlustes sisuliselt halduskohtu asendajana.

Selle otsusega muutus vaidlustuskomisjon aga automaatselt haldusorganiks, kes tulenevalt halduskohtumenetluse seadustikust peab oma otsuseid kohtus kaitsma.

„Vaidlustuskomisjon ei olnud praeguse seaduse järgi selleks mõeldud, et hakata oma otsuseid kohtus kaitsma, kirjutada kohtule vastulauseid, käia kohtuistungitel – see on meile väga suur töökoormuse kasv,” ütles vaidlustuskomisjoni juhataja Taivo Kivistik kommenteerides tekkinud olukorda.

Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on üksnes formaalse nüansiga, mis puudutab küll vaidlustuskomisjoni ja millel pole ettevõtja jaoks sisulist tähendust. Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN vandeadvokaadi Marko Mehilase sõnul pole see siiski nii - sisuliseks muutuseks ettevõtja jaoks on see, kes on nüüdsest tema n.ö vastaspooleks kohtuvaidluses.

„Kui senini murdsid komisjoni otsustele esitatud kaebuste puhul kohtus piike ettevõtja ja hankija, siis nüüdsest peab komisjoni otsusega mittenõustunud ettevõtja arvestama, et kohtumenetluses on tema vastaspooleks ka vaidlustuskomisjon,” selgitas Mehilane.

Advokaadi hinnangul on tekkinud olukord mõneti vastuoluline. „Ettevõtja vaidlustuse läbivaatamisel on komisjon endiselt sõltumatu vahemees, kes peab vaidlustuse erapooletult lahendama. Komisjoni otsuse peale kohtusse esitatud kaebuse arutamisel muutub komisjon aga kohtumenetluses ettevõtja vastaspooleks, kelle eesmärgiks on kaitsta enda tehtud lahendit ja sisuliselt tõrjuda hankekaebust,” kirjeldas ta Riigikohtu otsuse tagajärgi – ettevõtja vastas seisab kohtus nö eliitkahurvägi, kes tunneb riigihanke seadust paremini kui keegi teine Eesti riigis.

„Pärast Riigikohtu otsust on riigihangete seaduse ja halduskohtumenetluse seadustiku koosmõju tulemusena tekkinud olukord, milles vaidlustuskomisjon on muutunud halduskohtus vastustajaks ja selle vastu on praegu praktiliselt võimatu ka vaielda,” nentis Kivistik, kelle sõnul ei pea tekkinud situatsiooni loogiliseks ei komisjoni liikmed ise ega kohtunikudki.

Kivistik möönis, et vaidlustukomisjoni otsusele, mida komisjon kohtus kaitsma peab, ei saa kohtumenetluse käigus väga palju mingeid uusi toetavaid asjaolusid lisada. „Hilisemad kohtuse esitatud argumendid natuke võivad mõjutada kohtuniku seisukohta, aga kindlasti mitte olulisel määral,” rõhutas ta. Võrreldes varasemaga ettevõtjate seisund kohtumenetluses Kivistiku sõnul siiski oluliselt halvenema ei peaks.

Hoopis suurem probleem on tema hinnangul see, et kohtud isegi paistavad segaduses olevat ning neil ei ole tekkinud päris ühest lähenemist sellele, kas ja millistel juhtudel vaidlustuskomisjon vastustajana kohtumenetlusse kaasatakse.

„Mõned halduskohtu kohtunikud, ei ole vaidlustuskomisjoni vastustajana kaasanud, kuigi vaidlustus on muuhulgas esitatud lisaks hankija otsusele ka vaidlustuskomisjoni otsusele,” rääkis Kivistik, kelle sõnul on ettetulnud juhuseid, kus vaidlustuskomisjoni ei esinda kohtus isegi mitte toimik, rääkimata komisjoni liikmest, ning ainukeseks komisjoni esindajaks kohtus on paber komisjoni otsusega.

Kuna halduskohtu praktika on seni olnud väga erinev, tõuseb sellega ka tõenäosus, et analoogne vaidlus võib erinevates kohtutes erineva lahendi saada.

Üks on Kivistiku sõnul aga kindel. „Riigile tekivad kindlasti ka rahalised kulutused läbi vaidlustuskomisjoni, sest ühel hetkel hakkab komisjon asju kaotama. Ja sellisel juhul, kui komisjon on vastustajana kaasatud, tuleb riigil need rahad leida, et kohtukulud kinni maksta,” nentis Kivistik.

Vaidlustuskomisjoni juhatajana on Kivistik asjade seisule juhtinud nii rahandusministeeriumi kui justiitsministeeriumi ametnike tähelepanu ja põhimõtteliselt on ka aktsepteeritud, et see olukord tuleb ära lahendada.

„Küsimus ongi selles, et tuleb leida vettpidav õiguslik lahendus, et me ei oleks mõne aja pärast jälle Riigikohtus, kuna tekkinud on järjekordne olukord, mis on Põhiseaduse vastane,” ütles Kivistik.

Tasub teada

* Alates 8. juunist on vaidlustuskomisjoni otsuste peale halduskohtutesse esitatud 13 kaebust.Lisaks sellele on halduskohtutes ka need kaebused, mis otsuse hetkeks polnud ringkonnakohtutes ja Riigikohtus lahendit leidnud – neid kaebusi on umbes 20.

Kõik kaebused ei ole ilmselt aga halduskohtusse veel jõudnud.

* Vaidlustuskomisjoni halduskohtu menetlusse kaasamise/mittekaasamise puhul on seni olnud 3 varianti:

1) vaidlustuskomisjon on kaasatud ühe vastustajana, teiseks vastustajaks on hankija;2) vaidlustuskomisjon on kaasatud ainsa vastustajana, hankija on kaasatud kolmanda isikuna;3) vaidlustuskomisjoni ei ole kaasatud, vastustajaks on hankija.

Arvestades, et kaebuse esitajaks vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib olla ka hankija, võib asi minna veel keerulisemaks.

Autor: Anneli Maidla

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700