Majandusaasta aruande mitteesitamise eest on sel aastal miinimumtrahviks 5000 krooni, nädala alguse seisuga ootab register veel ligi 10 000 aruannet.
Justiitsministeeriumist saadud andmetel oli selle nädala alguse seisuga esitatud 2008. aasta kohta 70 312 majandusaasta aruannet.
Kokku oodatakse umbes 80 000 majandusaasta aruannet, seega veidi alla 10 000 on veel puudu (siin hulgas on ka need 1-2 protsenti, kes ei pidanud veel 30. juunil majandusaasta aruannet esitama).Majandusaasta aruande peavad esitama kõik äriühingud, hoolimata sellest, kas aruandeaastal oli majandustegevust või mitte.
Firmadel, kelle majandusaasta langeb kokku kalendriaasta alguse ja lõpuga, oli majandusaasta aruande esitamise tähtaeg 30. juuni. Tähtajaks laekus äriregistrisse 54 210 majandusaasta aruannet.Äriregister on hakanud sügisel aruandevõlglasi ka trahvima.
Esmakordselt on sel aastal aruande mitteesitamise eest miinimumtrahv 5000 krooni. Maksimummääraks on 50 000 krooni.Trahvi määrab registrit pidav kohus. Justiitsministeeriumi kinnitusel nemad trahvisummasid ei prognoosi.
Eelmise aasta septembrist kuni tänaseni on 2007.a majandusaasta aruande õigeaegselt esitamata jätmise eest tehtud kokku 6279 trahvimäärust.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.