Arvamus: ühemehefirma ainuomaniku töölepingust

Teisisõnu – aktsiaseltsi juhatuse liikmega sõlmib mistahes lepingu nõukogu, aktsiaseltsi nõukogu liikmega aktsionäride üldkoosolek, nõukoguga osaühingu juhatuse liikmega nõukogu, nõukoguta osaühingu juhatuse liikmega osanike üldkoosolek (või nende poolt volitatud isik). Seejuures ei ole oluline, kas sõlmitakse tööleping või mistahes muu leping – teiselt poolt peab selle sõlmima (sõlmimise otsustama) pädev organ, vastasel juhul on tehing tühine.

2005. aastal selgitas Riigikohus, et äriühingus juhatuse liikmeks olemine on olemuslikult lepingusarnane võlaõiguslik suhe. See suhe on sarnane võlaõiguslikule käsunduslepingule, kus pooled lepivad kokku teatud ülesannete täitmises teatud aja jooksul, ning sellele on vastavalt kohaldatavad võlaõigusseaduse käsunduslepingut reguleerivad sätted (3-2-1-39-05). Samal aastal tegi Riigikohus veel ühe otsuse, milles tuletas meelde, et seadus ei keela juhatuse liikmel olla samaaegselt äriühinguga ka töösuhtes, kuid igal konkreetsel juhul tuleb hinnata, kas juhatuse liikme kohustused ja töölepingu alusel tehtav töö langevad kokku. Kui töö, mida juhatuse liige teeb töölepingu alusel, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, tuleb rakendada töölepingu seadust. Lisaks rõhutas Riigikohus, et seadus ei keela äriühingu juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi (3-2-1-108-05).

2006.aastal selgitas Riigikohus kohtuotsuses nr 3-2-1-68-06, et ilma nõukoguta osaühingu juhatuse liige võib reeglina teha tehingu iseendaga üksnes juhul, kui osanikud on andnud sellise tehingu tegemiseks nõusoleku, sealhulgas nõustunud tehingu tingimustega ning otsustanud, kes võib ühingut esindada, või vähemalt tehingu tagantjärele heaks kiitnud. Ühe osanikuga osaühingu suhtes kehtib aga eriregulatsioon, mille kohaselt peavad osaühingu ja ainuosaniku vahel sõlmitud lepingud olema kirjalikud. Kui näiteks osaühing soovib sõlmida lepingu oma ainuosanikuga, kes on ühtlasi ka juhatuse liige, on tal selleks õigus ja osanik ei pea seda eraldi otsusena vormistama. Küll peavad sellised tehingud olema kirjalikult dokumenteeritud. Vastav regulatsioon tuleneb ka Euroopa Liidu 21.detsembri 1989.a ühe osanikuga osaühingute kohta kehtestatud direktiivi (89/667/EMÜ) artiklist 5.

Autori arvates saab eeltoodust järeldada, et:

1. hoolimata asjaolust, et 1.juulist jõustus uus töölepingu seadus, on eeltoodud kohtuotsused kohaldatavad ka käesoleval ajal.2. tsiviilõiguses on lubatud kõik, mis pole keelatud. Kuna juhatuse liikmega pole keelatud töölepingut sõlmida, on see järelikult lubatud.3. Kui juhatuse liige täidab äriühingus töölepingulisi ülesandeid, mis ei kattu tema juhatuse liikme kohustustega, võib temaga nende töölepinguliste ülesannete täitmiseks sõlmida töölepingu. Samas tuleb aru saada, et tööleping on alluvussuhe töötaja ja tööandja vahel. Kui tegemist on ühemehe osaühinguga, kus ainuosanik on ka ainus juhatuse liige, ei ole tegemist reaalse alluvussuhtega, seega oleks töölepingu sõlmimine autori arvates terve mõistuse vastane.4. Juhatuse liikmega oleks mõistlik sõlmida äriseadustikust tulenev juhatuse liikme leping, millele kohaldatakse käsunduslepingu sätteid. Kui pooled soovivad, võivad nad sellesse lepingusse võtta ka teatud tööõiguslikke punkte, mis oma olemuselt ei ole juhatuse liikme suhte olemusega vastuolus.Näiteks võib juhatuse liikme lepingusse sobida töö- ja puhkeaja regulatsioon, puhkuse andmine ja kasutamata puhkuse hüvitamine jms. Ka sellise hübriidlepingu sõlmimisel ja sellesse mõningate töölepingule omaste võimaluste sissevõtmisel tuleb kasutada tervet mõistust – kõik ei pruugi sobida.5. Sõltumata sellest, kas juhatuse liikmega sõlmitakse juhatuse liikme leping või käsundusleping või tööleping või mistahes muu leping, peab selle temaga sõlmima selleks pädev organ (nõukogu olemasolul nõukogu, selle puudumisel osanike üldkoosolek/selle poolt volitatud isik). Kui muidu võib enamus võlaõiguslikke lepinguid olla suulised, siis ühe omanikuga osaühingus peab selline leping olema kirjalik.6. Kõige selle juures ei tohi ära unustada, et kehtib lepinguvabaduse põhimõte. See tähendab nii vabadust leping sõlmida kui see sõlmimata jätta. Kui pooled ei soovi lepingut sõlmida, siis ei saa riik kõrvalseisjana neid selleks ka sundida.Tuleb tõdeda, et juhatuse liikmega lepingu sõlmimine tekitab jätkuvalt küsimusi ja probleeme ning paljud juhatuse liikmed soovivad töötada töölepingu alusel isegi siis, kui nad täidavad ainult äriseadustikust ja põhikirjast tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid. Sellise olukorra üheks mõjuvamaks põhjuseks on töötuskindlustusseaduse eripära, millele autor juhtis tähelepanu juba aastaid tagasi ja mis on nüüd tänases majandussituatsioonis teravamalt kui varem taas aktuaalseks muutunud. Nimelt ei maksta juhatuse liikme tasult töötuskindlustusmakset ning juhatuse liikmel ei ole temaga sõlmitud lepingu lõppemise korral õigust saada töötuskindlustushüvitist.

Autor selgitab probleemi näitega:

- Jüri töötab alates 2002.aastast töölepingu alusel. Tema palgalt on makstud töötuskindlustusmakset ja seega on tal täna töötuskindlustusstaaži ligi 7 aastat.- Mari on töötanud alates 2002.aastast töölepingu ja erinevate võlaõiguslike lepingute (töövõtulepingu, käsunduslepingu) alusel. Kuna kõigilt neilt tuleb maksta ka töötuskindlustusmakset, on tal täna töötuskindlustustaaži ligi 7 aastat.- Juhan on olnud alates 2002.aastast juhatuse liige. Kuigi ta on töötanud võlaõigusliku lepingu alusel, mille kohta Riigikohus on juba aastaid tagasi öelnud, et sellele kohaldatakse käsunduslepingu sätteid, ei ole tema juhatuse liikme tasult töötuskindlustusmakset olnud võimalik maksta, seega pole Juhanil hoolimata pikaajalisest riigi hüvanguks töötamisest täna päevagi töötuskindlustusstaaži. Mis veel hullem– isegi kui Juhan täna juhatusest tagasi astub, töölepingu alusel tööle asub ja 10 kuu pärast koos Jüri ja Mariga koondatakse, ei ole tal ikkagi õigust töötuskindlustushüvitist saada, sest selle saamise eelduseks on asjaolu, et tema palgalt on vähemalt 12 korda töötuskindlustusmakset tasutud.