Üheselt selge seisukoht nendes küsimustes puudub.
2000. aastal leidis Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-96-00, et juhatuse liikmeks valimisega lõppes isiku tööleping poolte kokkuleppel, kuna tolleaegse seaduse kohaselt töölepingu seadus juhatuse liikmele ei laienenud. 2002. aastal muutis Riigikohus oma seisukohta ja leidis, et kui töö, mida juhatuse liige teeb, ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist, kuulub kohaldamisele töölepingu seadus (3-2-1-134-02).
2003.aastal täpsustas Riigikohus, et (sel ajal kehtinud) töölepingu seadus ei keela juhatuse või nõukogu liikmel täita samas äriühingus talle pandud kohustusi töölepingu alusel. Äriühingu juhatuse ja nõukogu liige võivad töötada äriühingus ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist. Pooled võivad ka juhatuse või nõukogu liikmega sõlmitavas lepingus leppida kokku nende töölepingu seaduse sätete kohaldamises, mis pole ainuomased töölepingule ja vastuolus äriühingu tegevust reguleeriva seadusega (3-2-1-39-04). Samas rõhutas Riigikohus, et lepingu juhatuse või nõukogu liikmega saab sõlmida ainult selleks pädev organ.
Eeltoodu on ka põhjuseks, miks keskmine juhatuse liige juba aastaid tagasi tegi kõik endast oleneva, et saada endale tavaline tööleping (mis annaks formaalse võimaluse maksta tasult ka töötuskindlustusmakse ja koguda seeläbi kindlustusstaaži). Töölepingu alusel töötanud juhatuse liikmetel on täna töötuskindlustusstaaži analoogselt samal ajal töölepingu alusel töötanud Jüri ja Mariga. Juhatusest tagasikutsumisel nad hüvitist ei saa, aga töölepingu alusel tööle asudes ja koondatuks osutudes saavad nad samad tagatised, mis Jüri ja Mari.
Juhatuse liikmetel, kes ei suutnud mõelda välja, kuidas endale töölepingut nö saada, tekkis küsimus, miks siis üldse mingit lepingut vormistada, kui sellega mingit käegakatsutavat kasu ei kaasne (vt Juhan). Eriti juhul, kui juhatuse liige oli ise samal ajal ka osanik, kes sai tasu endale dividendidena välja maksta. Sest tuletame meelde – lepinguvabadus tähendab ka vabadust jätta leping sõlmimata.
Autor arvab, et kui juhatuse liikmeid hakatakse sotsiaaltagatiste osas kohtlema ülejäänud töö tegijatega võrdselt (milleks riik on EL määruse kohaselt ka kohustatud), kaob ära ka vajadus mängida lepingute pealkirjadega ja neid väänata. Õiglaselt reguleeritud selged asjad toimivad ise. Ebaõiglases ja segases olukorras võibki jääda olukorda reguleerima – tulemus pole ikka ei õiglane ega selge. Juhendmaterjalid on alati teretulnud, aga nende väljaandmisele peaks eelnema analüüs – miks turul olijad käituvad teistmoodi, kui riik loodab, mis neid mõjutab või takistab. Kui põhjus ja probleemid kõrvaldada, siis reeglina loksuvad asjad ilma sunnita ise paika.
 Tööõiguse spetsialisti Heli Raidvekommentaar raamatupidaja.ee toimetaja veerule "Tööleping iseendaga?"

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele