Kuigi pankadel ja finantsasutustel pole masu valguses hetkel just kõige päikeselisemad päevad, siis keskmine palk on võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga sektoris endiselt kõige kõrgem, selgub statistikaameti andmetest.
Eelmise aasta esimeses kvartalis oli finants- ja kindlustustegevuses keskmine brutokuupalk 30 585 krooni. Sellel aastal on palganumber kukkunud 27 478 kroonini, kuid on endiselt kopsakaim keskmine kuusissetulek sektorite lõikes.
Kui eelmise aasta esimeses kvartalis said side- ja infosektori töötajad keskmiseks brutokuupalgaks 19 740 krooni, siis selle aasta esimese kvartaliga kasvatati sissetulekut 20 148 kroonini.
Sissetulekut õnnestus kasvatada ka kinnisvarasektoris töötajatel, 2008. aasta esimese kvartali keskmine brutopalk oli 9 690 krooni. Selle aasta esimese kvartaliga kruviti see aga 10 139 krooni peale kuus.
Suhteliselt samale tasemele on jäänud haridustöötajate keskmine brutokuutasu, mullu esimeses kvartalis oli see 10 458 krooni ja sellel aastal koguti kvartaliga keskmiseks summaks 10 752 krooni. Samal tasemel püsisid veel kunstivaldkonna ja veonduse ja laonduse sektorite palgad.
Keskmise kuupalga tabelit I kvartalis 2009.a saad vaadata
SIITSeotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.