Kummastava järelduseni võib aga jõuda, kui analüüsida seda, mitmes vaidluses on riik seljatanud maksumaksja. Nendes vaidlustes, mis viidatutest on lõppenud, on kaotajaks olnud riik. Meenub, et suurematest vaidlustest vaid
SEB kaasuses on kaotajaks jäänud maksumaksja. Siit järeldub, et ka riik ise ei pruugi mõista enda koostatud seadusi. Siinkirjutajate hinnangul ajab maksuamet üldjuhul õiget asja ja püüab seista hea Eesti maksulaekumiste eest, kuid teeb seda ebasoodsas keskkonnas. Tahtmatult on ebaselged maksuseadused viinud paljude lugupeetud inimeste ja tööandjate maine rikkumiseni. Sellist tasu ettevõtjana tegutsemise eest töökohti tekitavad ärimehed ei vääri.
Mis võivad olla aga need põhjused, et mitmed praktikas ilmnenud probleemid pole lahendamist leidnud seadusteksti täiendamisega? Tuleb nentida, et maksuseadusi on märgatavalt täiendatud, kuid ebapiisavalt, sest miks muidu on meil nii palju maksuvaidlusi.
Kas on võimalik, et seadusi ei olegi võimalik lihtsamaks teha? Kas seadusemuudatuste tegemata jätmine võib olla tingitud seadusandja või võimalikku eelnõud ettevalmistava rahandusministeeriumi tegematajätmistest? Kas on võimalik, et seaduse täiendusi pole ettevalmistatud poliitilise tahte puudumise tõttu? Vastustest sõltumata on selge, et segadus maksuseadustega ei tule kasuks Eesti atraktiivsusele välisinvestorite silmis ning samuti Eesti eelarvelisele olukorrale.