• 09.06.09, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Segadused maksuseadustega

Advokaadibüroo Sorainen jurist Priit Raudsepp ja Advokaadibüroo Sorainen partner Kaido Loor kirjutavad aripaev.ee õigusblogis segadustest maksuseadustega.
Riik saab toimida juhul, kui suudab koguda edukalt makse. Selle eelduseks on selged ja üheselt mõistetavad maksuseadused. Seni ongi Eestit reklaamitud kui lihtsate ning väheste eranditega maksuseadustega riiki, kuid kas see on ka tegelikkuses nii?
Ilmselt on üheks näitajaks maksuvaidluste hulk. Kui neid on vähe, siis võib ka seadusi lugeda lihtsateks ja arusaadavateks. Meedias on rohket kajastamist leidnud mitmed vaidlused seoses maksuseaduste tõlgendamisega. Siinkohal saab suurematest ning põhimõttelisematest vaidlustest välja tuua näiteks Sylvesteri kaasuse, Hansapanga kaasuse, aktsiakapitali vähendamise maksustamise, dividendide osalise maksustamise sotsiaalmaksuga, maksunõuete ümberkujundamise võimalikkuse saneerimise käigus, lähetustasude maksustamise. Varasematest aegadest meenub kindlasti ka Paltsu ning Peeki maksuvaidlus. Seega tuleb eelnevale küsimusele vastata eitavalt.
Kummastava järelduseni võib aga jõuda, kui analüüsida seda, mitmes vaidluses on riik seljatanud maksumaksja. Nendes vaidlustes, mis viidatutest on lõppenud, on kaotajaks olnud riik. Meenub, et suurematest vaidlustest vaid SEB kaasuses on kaotajaks jäänud maksumaksja. Siit järeldub, et ka riik ise ei pruugi mõista enda koostatud seadusi. Siinkirjutajate hinnangul ajab maksuamet üldjuhul õiget asja ja püüab seista hea Eesti maksulaekumiste eest, kuid teeb seda ebasoodsas keskkonnas. Tahtmatult on ebaselged maksuseadused viinud paljude lugupeetud inimeste ja tööandjate maine rikkumiseni. Sellist tasu ettevõtjana tegutsemise eest töökohti tekitavad ärimehed ei vääri.
Mis võivad olla aga need põhjused, et mitmed praktikas ilmnenud probleemid pole lahendamist leidnud seadusteksti täiendamisega? Tuleb nentida, et maksuseadusi on märgatavalt täiendatud, kuid ebapiisavalt, sest miks muidu on meil nii palju maksuvaidlusi.
Kas on võimalik, et seadusi ei olegi võimalik lihtsamaks teha? Kas seadusemuudatuste tegemata jätmine võib olla tingitud seadusandja või võimalikku eelnõud ettevalmistava rahandusministeeriumi tegematajätmistest? Kas on võimalik, et seaduse täiendusi pole ettevalmistatud poliitilise tahte puudumise tõttu? Vastustest sõltumata on selge, et segadus maksuseadustega ei tule kasuks Eesti atraktiivsusele välisinvestorite silmis ning samuti Eesti eelarvelisele olukorrale.
Loe lisaks kommentaare
Autor: Advokaadibüroo Sorainen

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 07.11.24, 15:14
Kuidas tagada, et ülekanne jõuaks kohale mõne sekundiga?
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele